Andmebaas põhineb 2024. a Läänemaa Muuseumi konverentsi ettekandel ja täiendab Läänemaa Muuseumi toimetistes nr XXVIII (2026) avaldatud artiklit “Kolme võimu vahel: Haapsalu ajakirjanikud 1935–1950”.
Kui lugejatel on siin toodud andmete kohta täpsustusi või täiendusi, siis palume võtta ühendust autortega (roosmarii.kurvits@gmail.com).
Sisukord
Lääne Elu ajakirjanikud 1935–1940
Ajandi, Ivo Augusti p (–1937 Boris-Roman Trall; ps Be Te; 29./16.9.1908 Vaivara vald, Virumaa – 1981? Eesti), ajakirjanik, ametnik. Vallakirjutaja poeg. Õppis Narva kommertsgümnaasiumis 1918–26. Sõjaväeteenistuses 1929–30. Mobiliseeritud Nõukogude armeesse 7.1941–11.1945 (tööpataljonis, Eesti laskurkorpuses), võitles II maailmasõjas. ENSV kohaliku tööstuse ministeeriumi tööliste varustamise osakonna kaubandusala inspektor, osakonnajuhataja asetäitja 1945–47; Tln kübaravabriku direktor 1947; ENSV kunstifondi näitussalongi juhataja 1948–?. Hiljem töötas Tallinnfilmis.
◆ Töötas Jaagup Loosalu väljaannetes (põhiliselt ajalehes Uudisleht) 1928–29 ja 1930–36, algul korrektorina, hiljem lisaks ka ajakirjanikuna. Ajalehe Lääne Elu (Haapsalu) ja selle kõrvallehe Hiiu Teataja vastutav toimetaja 10.1936–4.1938; ajalehe Pärnu Päevaleht toimetuse liige 5.1938–8.1940. 1930. aastate lõpus tegi kaastööd ka Riigi Ringhäälingule. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal oli ajalehe Talurahva Hääl toimetuse liige 8.1940–1.1941, seejärel tegi tõlkeid ja kaastööd Tln ajalehtedele ja ajakirjadele. Tallinna Spordipressi Klubi asutajaliige 1932.
A: ISIK; Õitsituled, XV (Tln, 1937), 78; Eesti Sõna, 11.12.1941, 4; Stockholms-Tidningen Eestlastele, 3.11.1954, 1; Vaba Eestlane, 9.10.1957, 3; Juhan Peegli märkmed vestlusest Jaagup Loosaluga (13.2.1975); RA, ERA.R-1954.2k.3.
Eiste, Eerik Juhani/Johani p (ka Erik, Erich; –1935 Ermolai/Erich/Eerik Juurikson; 6.4.1914 Suigu vald, Pärnumaa – 11.2.1942 Kirov, Kirovi oblast), ajakirjanik. Kaupmehe poeg. Õppis Pärnu gümnaasiumis 1927–32, täiendas end Meta Timuski kaubanduskursustel 1933, õppis TÜs õigusteadust 1936–37 (ei lõpetanud). Pärast gümnaasiumi lõpetamist tegi 1932–35 juhutöid: oli tunniandja, asjaajaja-raamatupidaja abiline, tegi reporteritööd, töötas garaažis. Sõjaväeteenistuses 1935–36. Arreteeriti Nõukogude võimude poolt 26.4.1941, mõisteti surma (KrK §58-13, vaps, poliitilise politsei salaagent 1936–40), hukati.
◆ Päevalehe Vaba Maa: Pärnu väljaanne toimetuse liige 1937–38; ajalehe Lääne Elu (Haapsalu) tegevtoimetaja 1938–40. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal oli ajalehe Töötav Läänlane (Haapsalu) toimetuse liige 12.1940–4.1941 (kuni arreteerimiseni), tegi kaastööd ajalehtedele Rahva Hääl, Kommunist ja Talurahva Hääl.
A: AA3; OA; Memoriaal; Sõnajalaõis, 40; Venda Sõelsepa mälestused, 1992, 65 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, EAA.1767.1.431; ERAF.129SM.1.3500; ERA.R-32.1.6, l 16.
Grönberg, Artur Leopoldi p (ka Grünberg, Grenberg; ps Arturo; 12.1.1908/30.12.1907 Haapsalu – 17.2.1996 Durham, NC, USA), ajakirjanik, raamatupidaja. Kaugsõidukapteni poeg. Õppis Läänemaa ühisgümnaasiumis 1919–26, TÜs majandust 1926–35 (vaheaegadega). Üliõpilaspõlves töötas politseikordnikuna, äriteenijana, ajakirjanikuna ja Haapsalu supelinspektorina. Asutas 1937 koos Henno Rahamäega kirjastuse Kirjavara. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal 1940 oli ETK ametnik, seejärel varjas end seitse kuud. 9.1943 põgenes Rootsi, oli Kummelnäsi ja Vikingshilli põgenikelaagri vanem 1943–44, Eesti Abistamiskomitee asjaajaja 1945–51. Emigreerus Kanadasse 1951, töötas raamatupidajana Montrealis 1951–67. Seejärel kolis USAsse, oli ametnik Durhamis Duke’i ülikoolis 1967–70, raamatumüügi ärijuht Chapel Hillis Põhja-Carolina ülikoolis 1970–74.
◆ Päevalehe Postimees (Trt) kirjasaatja Haapsalus alates 1925. Skautide ajakirja Eesti Skaut (Trt) toimetuse liige 1926–30, sh tegevtoimetaja 10.1928–10.1930; Eesti Skautide Maleva II suurlaagri (Pärnus 7.1932) ajalehe Suur Lõke toimetaja (ilmus 4 nr). Ajalehe Päevaleht alaline kaastöötaja alates 1926, päevalehe Postimees hommikulehe Kiirpost toimetuse liige (Trt 10.–12.1933, ilmus 64 nr). Ajalehe Lääne Elu (Haapsalu) tegevtoimetaja 6.1934–3.1936, lisaks kõrvallehe Hiiu Teataja (Kärdla) mõne numbri tegevtoimetaja 1934–36, samuti Päevalehe alaline kaastöötaja Haapsalus. Päevalehe Uus Eesti toimetuse liige 1936–40, algul majandusuudiste osakonnas, seejärel välisuudiste osakonna juhataja. Samal ajal toimetas ka nädalalehe Ühistegelised Uudised majandusosa, oli Riigi Ringhäälingu välispoliitiliste ringvaadete toimetaja. Saksa okupatsiooni ajal oli päevalehe Eesti Sõna majandusosakonna juhataja 1942–43, lisaks ajalehe Lääne Sõna (Haapsalu) käivitaja ja esimene tegevtoimetaja 4. – 8. või 9.1942. Rootsis oli ajalehe Teataja (Stockholm) üks asutajaid 1944. Eesti Ajakirjanikkude Liidu liige 1934–40.
T: Kuurort Haapsalu (Haapsalu, 1932); (koost) Eesti Üliõpilaste Selts 100 aastat 1870–1970 (Toronto, 1971), Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu, II (Montreal, 1985).
A: Eesti Üliõpilaste Selts 1919–1940: biograafilisi andmeid (Stockholm, 1990); AA3; Lään; Brendeken; ISIK; VEPER; wwii; Päevaleht, 16.12.1935, 14; Eesti skautlus viiskümmend aastat: koguteos. 73, 199, 201 jm (Stockholm 1962); Kaelani soos. 10 (Tln, 1962); Leonid Barkov, Mõrvarid ei pääse karistusest: Eesti kodanlike natsionalistide sidemeist hitlerlastega. 206 (Tln, 1966); Pool sajandit eestlust paguluses. 209 (Stockholm, 1995); Postimees, 1.3.1996, 20; Vaba Eesti Sõna 28.3.1996, 10–11; Arvo Mägi, Mis meelde on jäänud: episoode ja meeleolusid (Trt, 2001 [1997]), 174, 233, 241; Toomas Karjahärm, Väino Sirk, Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940 (Tln, 2001), 294–295, 374; Tuna, 1/2002, 88; Eesti skautlus 50. aastat võõrsil (Kanada, 2003), 55 jm; Meie jäljed jäävad (Trt, 2004), 32–33; Akadeemia, 7/2004, 1654; Pärnu Postimees, 21.1.2009, 8; Andres Mesikepp, Eesti noorsooajakirjad 1920–1930, TÜ žurnalistika kateedri kursusetöö (1991), 45 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); Venda Sõelsepa mälestused, 1992, 5–7, 24, 28, 48, 62 jm (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, EAA.1767.1.484; EAA.2100.1.2263; EAA.2111.1.3447; ERA.891.2.25318; ERAF.129SM.1.2309, l 28–30; ERAF.129SM.1.5724, l 20p, 32p; ERAF.130SM.1.14503-1, l 221–223, 248–249.
Juurikson, Ermolai (Erich, Eerik) → vt Eiste, Eerik
Jõe, Heino Eduardi p (ps Black Joe, Jämesäär, Katrin Kaktus, Koldevana, White Joe jt; 4.10./ 22.9.1913 Vihula vald, Virumaa – 11.1.1990 Toronto), skaudijuht, ajakirjanik, veste- ja noorsookirjanik. Vallasekretäri poeg. Õppis Rakvere gümnaasiumis 1927–28, Läänemaa ühisgümnaasiumis 1928–32, Tln pedagoogiumis 1934–36, TÜs õigusteadust 1939 (ei lõpetanud). Sõjaväeteenistuses 1932–33. Skaudijuht Haapsalus 1933–34; Hiiumaal Suuremõisa algkooli õpetajakandidaat 1936–37; Haapsalu linnaalgkooli õpetajakandidaat 1937–38, õpetaja 1938–41, juhataja abi 1940–42; Läänemaa tuletõrjebrigaadi instruktor Haapsalus 1942–44. 9.1944 põgenes Soome kaudu Rootsi, töötas arhiiviassistendina, tegutses kooliõpetaja ja skaudijuhina. Emigreerus Kanadasse 2.1951, töötas kuni pensioneerumiseni arveametnikuna Torontos Eatoni kaubamajas. Võttis aktiivselt osa pagulaseesti seltsielust, tegutses skaudijuhina, oli skautide püsilaagri Kotkajärve üks organiseerijaid 1953, Metsaülikooli üks algatajaid 1966 ja iga-aastaste koolituste üks korraldajaid kuni surmani.
◆ Toimetas skautide ajakirja Tõrvik (Haapsalu) 1930–32. Oli ajalehe Lääne Elu (Haapsalu) reporter 1934 suvel. Ajakirja Eesti Skaut toimetuse liige 11.1935–6.1937, tegevtoimetaja 12.1937 (2 nr jooksul); skautide III suurlaagri ajalehe Hõissa Poisid! tegevtoimetaja (Haapsalu 7.1936, ilmus 5 nr); Lääne Elu kõrvallehe Hiiu Teataja (Haapsalu) tegevtoimetaja 10.1936–6.1937 (tema ülesanne oli Hiiumaa uudiste hankimine Haapsalus toimetatavale ajalehele), lisaks tegi kaastööd ajalehtedele Rahvaleht ja Uus Eesti. Ajalehe Päevaleht kirjasaatja Haapsalus 1938–40, suvistel koolivaheaegadel ka toimetuse alaline liige. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal päevalehe Kommunist kirjasaatja. Saksa okupatsiooni ajal oli päevalehe Postimees (Trt) toimetuse liige, noortelehekülje toimetaja 1941–42. Tegutses Stockholmis ajakirjanikuna 1945–51: toimetas ajalehe Eesti Teataja (Stockholm) noorteveergu, oli lehe toimetussekretär 1949–51; skaudiajakirja Tulehoidja (Stockholm, Göteborg) asutaja 1946, peatoimetaja 1946–48, kolleegiumi liige 1949–89. Oli üks koostajaid ja toimetajaid eesti ajakirjanike albumites Sõnajalaõis (Stockholm, 1947), Vikerlased (Stockholm, 1947) ja Vabaduspäev (Stockholm, 1948). Kanadas oli ajalehe Vaba Eestlane (Toronto) üks asutajaid 1952, esialgu tegi kaastööd (peamiselt vested), seejärel toimetuse liige 1965–69, kolleegiumi liige kuni 1989, aktsionär 1964–90. Vabas Eestlases ilmus temalt 1160 kultuuriloolist ja poliitilist vestet ning satiiri (aastatel 1952–89). Tuntud peamiselt Black Joe vestetega, aga kirjutas ka arvukalt artikleid, kultuuriloolisi kilde, mälestusi, joonistas karikatuure. Andis välja skaudimaleva kiri-ajalehte Lembitu Kiri (Toronto, 1981–83, ilmus 18 nr).
T: Black Joe päevaraamat: Heino Jõe humoreskid, satiirid, memoriaalid 1952–1989 (Toronto, 1992); kümmekond jutukogu noortele (1950–94, mitmed autori illustreeritud); mõned skautide käsiraamatud, ülevaateteos skautlusest Saadikud põlvpükstes (Stockholm, 1951, Toronto, 1994); skautlike kirjutiste ja raamatute ümbertrükke ilmus kogumikus Jämesääre jäljed (Toronto, 1994).
A: AA3; EKL; EE14, 638; Lään; Brendeken; ISIK; VEPER; wwii; Vaba Eestlane, 3.10.1953, 5; Eesti kroonika 1957 (Stockholm, 1956), 145, 186 jm; Vaba Eesti Sõna, 16.5.1957, 5; Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas VIII (Stockholm, 1959), 148, 151, 177; Eesti skautlus viiskümmend aastat: koguteos (Stockholm, 1962), 71–75, 81–82, 92–97, 137–144, 184 jm; Korporatsioon Ugala 1913–1963 (Stockholm, 1963), 207–211; Meie Post, 3/1967, 2; Arno Raag. Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete (Tln, 2010 [1974]), 317, 345; Eestlased Kanadas (Toronto, 1975), 471–472 jm; Eestlased Kanadas II (Toronto, 1985), 171–172, 301 jm; Eesti Päevaleht, 6.11.1987, 8; 2.1.2014, 6–7; Teataja, 28.11.1987, 10; 16.10.1993, 6; Edasi, 19.1.1990, 6; Hiiumaa, 20.1.1990, 4; Vaba Eestlane, 23.1.1990, 2; 20.2.1990, 21; 7.1.1992, 4; 15.10.1992, 11; 8.12.1994, 9; 13.6.1995, 7; 28.12.2001, 4, 14; Rahvuslik Kontakt, 3/1993, 30–34; Tartu Postimees, 3.11.1993, 4; 8.1.2014, 5; Rahva Hääl, 12.11.1993, 5; Jämesääre jäljed (Toronto, 1994), 1–17; Pool sajandit eestlust paguluses (Stockholm, 1995), 210; Sõnumileht, 13.1.1996, 16;Eestlased Kanadas III (Toronto, 1997), 247 jm; Arvo Mägi, Mis meelde on jäänud: episoode ja meeleolusid (Trt, 2001 [1997]), 175–176, 284 (Trt, 2001 [1997]); Eesti skautlus 50. aastat võõrsil (Kanada, 2003), 47, 49, 52; Metsaülikool 1983–2005 (Kotkajärve, Tln, 2005), 466–467 jm; Eesti kirjandus paguluses (Tln, 2008), 770–771; Eesti Elu, 8.1.2010, 11, 14; Rein Taagepera, Määravad hetked (Trt, 2012), 283–284, 299–303 jm; Eesti Skaut, kevad/2014, 6–9; Kultuur ja Elu, 4/2015, 60–64; 1/2016: 65–67; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 11, 65 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); Tiina Ristimets, Skautlus eestikeelses trükisõnas, ülevaade aastatest 1920–1992, TPedÜ infoteaduste osakonna diplomitöö (1994). 38, 52–55 jm (käsikiri TLÜARs); RA, ERA.1098.3.422; ERAF.31.2.293; ERA.R-32.1.6, l 32.
Kokla, Juhan Mari(a) p (–1936 Joann K.; ps Kla, Tõik; 31./18.7.1915 Tln – 31.12.1992 Stockholm), ajakirjanik. Õppis Läänemaa ühisgümnaasiumis 1927–34, TÜs õigusteadust 1936–41 (vaheaegadega, ei lõpetanud). Sõjaväeteenistuses 1934–35. Töötas ametnikuna Haapsalu aadressbüroos, oli Haapsalu linnavalitsuse asjaajaja 1937. Arreteeriti Saksa julgeolekupolitsei poolt 21.4.1944, vabanes 13.5.1944. 9.1944 põgenes Rootsi, töötas mõne kuu arhiiviassistendina Riiklikus Statistika Keskbüroos.
◆ Gümnasistina tegi kaastööd õpilasalbumile Murdlained (Haapsalu). Ajalehe Lääne Elu (Haapsalu) toimetuse liige 1935–37 ja päevalehe Vaba Maa korrespondent Läänemaal 1935–37, tegi kaastööd ka päevalehele Postimees (Trt); ajakirja Eesti Skaut toimetuse liige 10.–12.1936, tegevtoimetaja 1.–12.1937; päevalehtede Vaba Maa ja Rahvaleht reatasuline reporter 1938–40, tegi kaastööd ka teistele Vaba Maa kontserni väljaannetele: Esmaspäev, Meie Maa (Kuressaare) jt. Ajakirja Nõukogude Eesti Kalandus tehniline toimetaja 1941 (2 nr jooksul). Saksa okupatsiooni ajal päevalehe Postimees (Trt) Tln toimetuse juhataja 1941–44, tegi kaastööd ka ajalehtedele Lääne Sõna (Haapsalu), Eesti Sõna ja Maa Sõna. Rootsis oli päevalehe Stockholms-Tidningen eestikeelse lehekülje „Lehekülg eestlastele“ > Stockholms-Tidningen Eestlastele (1944–59) kaasautor 1944–45, toimetuse liige 1945–51, peatoimetaja 1951–59. Esialgu ilmus väljaanne kaks korda nädalas, hiljem kuus korda nädalas. Leht suleti 1959, kui liberaalid müüsid Stockholms-Tidningeni sotsiaaldemokraatlikule parteile. Seejärel oli ajalehe Eesti Päevaleht (Stockholm) üks asutajaid ja esimene peatoimetaja 1959–12.1992. Esialgu ilmus väljaanne päevalehe Eskilstuna-Kuriren vahelehena kuus korda nädalas, alates 1971 iseseisva ajalehena kaks korda nädalas. Avaldas juhtkirju, vestelist päevakaja „Läbi roosa prilli“, poliitanalüüside sarja „Refleksioonid“, majandusülevaateid, intervjuusid, reisikirju, lühijutte. Oli ka USA välisraadio Ameerika Hääl eesti toimetuse esindaja-kaastöötaja Skandinaavias, skaudiajakirja Tulehoidja (Stockholm, Göteborg) kolleegiumi liige. Rootsis oli Vabade Eesti Ajakirjanike Ühingu abiesimees, esimees 1957–?.
A: Spordibiograafiline leksikon (Tln, 1937); Bernard Kangro, Eesti kirjakuulutaja eksiilis (Lund, 1989); AA3; EE14; Eesti spordi biograafiline leksikon (Tln, 2011); Lään; Brendeken; ESBL; ISIK; VEPER; wwii; Stockholms-Tidningen Eestlastele, 7.3.1951, 2; 1.7.1955, 1; 31.3.1959, 2; Eesti kroonika 1957 (Stockholm, 1956), 144, 267; Välis-Eesti,22.12.1957, 11; Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas, VIII (Stockholm 1959), 144, 148, 151, 153, 177; Evald Voitk, Mälestuste tänav (Toronto, 1959), 184; Eesti skautlus viiskümmend aastat (Stockholm, 1962), 81–82, 93–95 jm; Kaelani soos: Eesti emigrantliku ladviku tegevusest (Tln, 1962), 54–55 jm; Lõppvaatus [memuaarmaterjale] (Tln, 1963), 5–7 jm; Vaba Eesti Sõna, 1.7.1965, 10; 26.6.1975, 4; Võitleja, 7–8/1965, 10; 6–7/1975, 9; Leonid Barkov, Mõrvarid ei pääse karistusest: Eesti kodanlike natsionalistide sidemeist hitlerlastega (Tln, 1966), 206; Ervin Martinson, Elukutse – reetmine (Tln, 1970), 101, 152, 180 jm; Kodumaa, 19.9.1973, 7; Bernard Kangro, Eesti Rootsis: ülevaade sõnas ja pildis (Lund, 1976), 115–116 jm; Eesti Päevaleht, 28.6.1975, 2; 28.6.1985, 1, 3; 8.1.1993, 1, 8; 13.1.1993, 2; 6.7.2000, 3; 1.7.2015, 15; Roman. H. Marley, Õigus ja tõde: koguteos põgenemismälestustest (Kanada, 1987), 20–24; Edasi, 7.7.1990, 5; Eesti ajakirjanduse ajaloost, VII (Trt, 1991), 166; Oskar Kruus. Armastusväärne Haapsalu. 42–43 (Tln, 1992); Välis-Eesti, jaan/1993, 7; Rahva Hääl, 5.1.1993, 5; Õhtuleht, 19.1.1993, 6; Rahvuslik Kontakt, 1/1993, 9–11; 2/1993, 14–18; Anne Valmas, Kodutanumast kaugemal: valimik artikleid väliseesti kultuurist (Tln, 1994), 67–73; Arvo Mägi, Mis meelde on jäänud: episoode ja meeleolusid (Trt, 2001 [1997]), 285–286 jm; Eesti skautlus 50. aastat võõrsil (Kanada, 2003), 49, 57 jm; Meie jäljed jäävad (Trt, 2004), 34; Voldemar Kures, Seitsme lukuga suletud raamat, I–V (Trt, 2006–09), läbivalt; Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2015 (Trt, 2016), 122–123; Tiit Hennoste, Roosmarii Kurvits, Eesti ajakirjanduse 100 aastat (Tln, 2019), 127; Postimees, 17.6.2026, 6; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 11, 65 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); Tiina Ristimets, Skautlus eestikeelses trükisõnas: ülevaade aastatest 1920–1992, TPedÜ infoteaduste osakonna diplomitöö (1994), 38 jm (käsikiri TLÜARs); RA, EAA.2100.1.5532; ERAF.129SM.1.5724, l 21; ERAF.129SM.1.11481-1, l 8p; ERA.R-81.1.285, l 81.
Krahe, Aleksis Gustavi/Kustase p (kodanikunimi Aleksander K., ka Aleksius; ps Kailo, Nana Lahor, O. Vemmal; 10.8./28.7.1904 Vao vald, Virumaa – 23.4.1977 Tln), ajakirjanik, ametnik. Äripidaja poeg. Õppis Väike-Maarja gümnaasiumis 1920–24, TÜ filosoofiateaduskonnas 1924–27 (ei lõpetanud). Tisleritöökoja ja puusärgiäri omanik 1924–25; Eesti Haridusliidu lektor 1925–26; Trt maavalitsuse ametnik 1927; Eesti Karskusliidu instruktor 1928. Õpiringide liikumise üks juhte. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal oli kirjastusühisuse Sakala komissar 7.–8.1940; Põltsamaa tarbijate kooperatiivi juhatuse esimees ja ärijuht 1941. Võitles hävituspataljonlasena Nõukogude võimu eest 7.1941, evakueeriti Venemaale. Töötas Uljanovski oblastis kolhoosiklubi juhatajana 1941–42. Võttis mobiliseerituna osa II maailmasõjast 1942–45 (Nõukogude armees). Pärast sõda oli Viljandimaa täitevkomitee kultuurhariduse osakonna juhataja 9.1945–12.1946; Viljandi muuseumi direktor 12.1946–7.1947; vallandati ja mõisteti 13.5.1948 raiskamise eest 3 aastaks vangi (KrK § 116-1). Kandis karistust Komi ANSVs, 1949 lühendati karistusaeg 2 aastale, vabanes 1950. Elas Sauel ja töötas kolm aastat pottsepana, seejärel oli autobaasis laojuhataja; EPT Harju rajoonikoondise kaubabaasi > kaubanduskontori insener-kaubatundja 1963–76, vahepeal direktori asetäitja 1964–?.
◆ Tegi kaastööd sotsialistide ajalehtedele Uus Rahva Hääl > Rahva Hääl (Kuressaare) 1927–30 ja Rahva Sõna, kirjutas vabaharidustööst ajakirjas Filmileht 1927 jm. Andis välja ajalehte Uudised (Trt 12.1929–1.1930, ilmus 5 nr). Oli ajalehe Lääne Teataja (Haapsalu) esimene tegevtoimetaja 7.1933–1.1934, mh korraldas Hiiumaa sündmuste ulatuslikuma kajastamise lehe veergudel. Kutsuti seepeale tööle konkureerivasse ajalehte Lääne Elu (Haapsalu), et asutada Hiiumaa esimene ajaleht Hiiu Teataja (Kärdla). Leht alustas ilmumist 17.1.1934 Lääne Elu kõrvallehena (selle viis lehekülge olid identsed Lääne Eluga ja üks lehekülg sisaldas Hiiumaa materjale). Oli lehe tegevtoimetaja 1.–4.1934, 6.1935–1.1936 ja vastutav toimetaja 10.1935–10.1936. Tegi Kärdlas üksinda kogu toimetamis- ja talitustöö, samuti korjas lehele kuulutusi-reklaame. Lisaks tegi Hiiumaalt kaastööd Tln ajalehtedele ja ringhäälingule. Lahkus Hiiu Teatajast suure töökoormuse ja väikse palga tõttu. Töötas päevalehe Vaba Maa kohalikus kõrvallehes Vaba Maa Pärnu väljaanne. Oli ajalehe Sakala (Viljandi) Põltsamaa abitoimetuse ja -talituse juhataja 1938–40. 10.1939 esitas taotluse kohaliku kultuuri- ja haridusajakirja Nurmekund väljaandmiseks Põltsamaal, aga sisekaitseülem ei andnud selleks luba. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal tegi kaastööd päevalehele Kommunist. Teise maailmasõja ajal oli rindelehtede Суворовец ja На страже родины kaasautor. Pärast demobiliseerimist töötas suvel 1945 päevalehe Rahva Hääl toimetuses. 1950.–70. aastatel avaldas sõnumeid ja olustikukriitilisi lühilugusid ajalehtedes Harju Elu, Rahva Hääl, Noorte Hääl, Õhtuleht, Sirp ja Vasar.
T: brošüür Tegelik enesekasvatus (Trt, 1929).
A: AA3; Kalev Sikk, Eesti perioodikas ilmunud järjejuttude bibliograafia 1918–1944 (Võru, 2014); ISIK; Lääne Teataja, 1.7.1933, 4; Maa Hääl, 5.8.1940, 2; Nõukogude Hiiumaa, 7.2.1974, 3; 9.2.1974, 2; 14.2.1974, 2; 28.2.1974, 3; 2.3.1974, 2; 5.3.1974, 3; Harju Elu, 10.8.1974, 1; Välis-Eesti, märts-apr, 1991, 6; Sirp, 20.4.2007, 18; Sakala kalender 2015 (Põltsamaa, 2014), 194; Vaapo Vaher, Hiiumaa kirjanduse lugu, 1 (Kärdla, 2019), 582–583; Maksim Kauber, Hiidlane ja kohalik ajakirjandus, TRÜ eesti keele kateedri diplomitöö (1970), 28–30, 38, 53, 57–59 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, EAA.2100.1.5833; ERA.1.7.283, l 122–126; ERA.1.7.486; ERA.1.7.1280; ERA.R-3.6.2038; ERA.R-32.1.6, l 55; ERA.r-62.1.262; tütre Liili-Maie Krahe andmed (13.5.2015, 15.5.2015).
Kuldkepp, Martin Mardi p (ps Ise, Metsaveli, Metsavend; 12.11./30.10.1912 Päras(s)aare küla, Vastemõisa, Viljandimaa – 25.7.1991 Saltsjö-Duvnäs, Rootsi), teadlane, ajakirjanik, ärimees. Õppis Läänemaa ühisgümnaasiumis 1926–31, sõjakooli aspirantide klassis 1931–32, TÜs usuteadust 1934 (ei lõpetanud) ja majandusteadust 1934–39; mag. rer. oec. 1944. Konjunktuuriinstituudi ametnik 1938, majandusministeeriumi ajutine tööjõud 1938–40; TÜ rahvamajanduspoliitika instituudi ajutine abijõud 1938–40 > Tallinna Tehnikaülikooli assistent 1940–41 > TÜ majanduspoliitika instituudi vanemassistent 1941–44 (vaheaegadega). Põgenes 9.1944 Rootsi, esialgu elas Hultsfredi põgenikelaagris. Riigi Statistika Keskbüroo assistent 1945–48. Ehitusettevõtja alates 1960. aastatest.
◆ Ajalehe Lääne Elu (Haapsalu) toimetuse liige 5.1934–9.1936, sh vastutav toimetaja 3.–9.1936, tegi kaastööd ka päevalehele Postimees (Trt). Ajalehe Päevaleht kirjasaatja Haapsalus 1937–39, tegi kaastööd ka ajakirjale ERK, päevalehele Rahvaleht 1940, avaldas majandusteaduslikke artikleid ajakirjas Konjunktuur 1938–40. Saksa okupatsiooni ajal oli päevalehe Postimees (Trt) vastutav väljaandja ja peatoimetaja 11.1941–2.1943, vallandati Saksa võimude poolt liigse rahvuslikkuse tõttu. Tegi kaastööd ka päevalehele Eesti Sõna 1942–43. Paguluses oli ajakirjanike albumite Sõnajalaõis, Vikerlased ja Vabaduspäev kaastoimetaja (Stockholm, 1947–48); nädalalehe > kuulehe Välis-Eesti (Stockholm) üks tegevtoimetajaid 1948–53, toimetussekretär 1953–5.1959, toimetuse liige 5.1959–64, seejärel kaasautor. Vabade Eesti Ajakirjanike Ühingu liige, abiesimees 1955–?.
T: (tlk) R. Kjellén, Riik kui eluvorm (Tln, 1940).
A: AA3; Album Vironorum, II (Tln, 2000); ISIK; OA; VEPER; wwii; Välis-Eesti, 21.10.1945, 7; Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas, VIII (Stockholm, 1959), 144, 147–148, 150, 152–153, 159, 167, 171–179; Leonid Barkov, Mõrvarid ei pääse karistusest: Eesti kodanlike natsionalistide sidemeist hitlerlastega (Tln, 1966), 206; Arno Raag, Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete (Tln, 2010 [1974]), 317, 344–350 jm; August Ots, Mehed sündmuste kurvidel (Stockholm, 1976), 289–290; Eesti Päevaleht, 20.11.1982, 6; 11.11.1987, 2; 7.8.1991, 7; Teataja, 8.12.1984, 12; 31.10.1987, 9; 10.8.1991, 7; Arvo Mägi, Mis meelde on jäänud: episoode ja meeleolusid (Trt, 2001 [1997]), 171–173, 175–177 jm; Majandusharidus ja ‑teadus Tartu Ülikoolis (Trt, 2015), 100; Eero Medijainen. Raudse eesriide lõimed (Tln, 2018), 54; Kaia Leht, Tillemanni kella all (Trt, 2019), 208–209; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 65 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, EAA.2100.1.6241; EAA.2100.2.425; ERA.969.1.1275.
Silde, Voldemar Jaani p (2.7./19.6.1902 Kikerino, Peterburi kubermang – 8.4.1939 Haapsalu), ametnik, ajakirjanik. Lõpetas Läänemaa ühisgümnaasiumi 1925, õppis P. Sepa näitekursustel (u 1933–34). Sõjaväeteenistuses 1925–26. Seejärel Haapsalu kohtu-uurija kantselei ametnik. Aktiivne kohalik seltsitegelane, harrastusnäitleja, ehitas raadiovastuvõtjaid. Suri tuberkuloosi.
◆ Ajalehe Lääne Elu (Haapsalu) toimetuse liige 1937–39.
A: Lääne Elu, 25.10.1933, 1; 27.1.1934, 1; 31.1.1934, 1; 10.2.1934, 2; 2.7.1935, 2; 30.6.1936, 2; 23.2.1937, 1; 14.4.1939, 8; Päevaleht, 28.1.1936, 6; RA, ERA.5181.4.969, l 495; TLA.186.1.592, l 724 (kaader 178).
Talvet, Lembit Matsi p (–1936 Tallenhof; 31./18.7.1911 Piirsalu vald, Läänemaa – 24.9.1942 Irkutsk), ajakirjanik, ametnik. Talunike poeg. Õppis Läänemaa ühisgümnaasiumis 1926–31, TÜs majandust 1934–40 (vaheaegadega). Sõjaväeteenistuses 1931–32. ETK ametnik, kirjastusbüroo juhataja 1939–41. Suvel 1941 varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest metsavennana. Arreteeriti Nõukogude võimude poolt 2.7.1941, mõisteti surma (KrK §§ 58-1a, 58‑10, banditism, nõukogudevastane propaganda) ja hukati. Rehabiliteeritud 21.1.1991.
◆ Ajalehe Lääne Elu (Haapsalu) toimetuse liige 1932–34, vastutav toimetaja 10.1935–36. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal oli ajakirja Nõukogude Kaubandus tegevtoimetaja 1941 (ilmus 6 nr).
T: Eesti ühistegevus ja rahvuskultuur (Tln, 1938).
A: AA3; Memoriaal; RA, EAA.2100.1.15799; ERAF.130SM.1.13325.
Trall, Boris → Ajandi, Ivo
Lääne Sõna ajakirjanikud 1942–1944
Juurik, Ilmar Hansu p (ka Jurik; 13.10./30.9.1912 Gattšina, Peterburi kubermang – 16.10.1977 Rootsi), fotograaf, ajakirjanik. Talunike poeg. Opteerus Eestisse 1920, asus koos vanematega elama Tln-sse. Haridus: 4 klassi keskkooli. Töötas vangivalvurina 1930. aastate algul, seejärel elatas end fotograafiaga, oli fotograafi abiline ja fotolaborant. Aktiivne vaps. Eeluurimisvangistuses 11.3.–13.4.1935 (kahtlustati sõjariistade ja lõhkeaine varumises vägivaldse riigipöörde jaoks), seejärel saadeti politseivalitsuse direktori otsusel elama sugulaste juurde Harjumaale Kohila valda (valeteadete ja ärevust tekitavate kuulduste levitamine), elukohapiirang tühistati 6.9.1935. Eeluurimisvangistuses 6.–17.11.1937, karistati politseivalitsuse direktori otsusel 20‑päevase arestiga (seltskondliku ärevuse tekitamine Artur Sirgu matusefotode levitamisega). Põgenes Rootsi 6.9.1944.
◆ Ajalehe Lääne Sõna (Haapsalu 4.1942–9.1944) toimetuse liige, sh vastutav peatoimetaja 3.1943–9.1944. Kuna nimeline peatoimetaja A. Laasi oli rindel alates 5.1942, tegutses peatoimetajana juba alates 8.1942.
A: wwii; Vaba Maa, 23.3.1934, 3; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 9, 24, 45, 49, 70–71 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, ERA.852.1.355; ERA.852.1.1260; ERA.1569.1.2099; ERA.1868.1.1391; ERA.4924.4.4, kaader 2596, 2671; ERAF.129SM.1.5724, l 20, 32; TLA.186.1.494, l 4824 (kaader 39); TLA.1359.2.65, l 317; TLA.1483.1.176, l/kaader 333; TLA.R-403.1.393.
Laasi, Arved Hugo p (–1936 Zimmermann; 8.8.1919 Pajusi, Jõgevamaa – 24.11.1989 Esna, Paide rajoon), sõjaväelane, elektrik. Talunike poeg. Alates 1927 elas koos ema ja vennaga Tln‑s. Õppis Tln-s Raua tn algkoolis 1927–33, Gustav Adolfi gümnaasiumis 1933–38, sõjakoolis 1938–39. Eesti kaitseväe rühmaülem 1939–40, Nõukogude armee tankitõrjepatarei komandör 1940–41. Võitles II maailmasõjas 1941 suvel, langes sakslaste kätte vangi Pihkva oblastis Porhovi lähedal 11.7.1941 ja viidi Saksamaale. Vabanes vangilaagrist Ida-Preisimaal Ebenrodes (Nesterov) 9.11.1941 ja tuli tagasi Eestisse. Võitles II maailmasõjas 5.1942–5.1945 (vabatahtlik Saksa armees, sai kaks korda haavata, õppis Bad Tölzi sõjakoolis 5.–8.1944). Mai algul 1945 vangistati tšehhide poolt Lissas [Leszno], anti üle Nõukogude armeele 9.5.1945. Töötas Saksa sõjavangina Harkovi metallurgiatehase valukojas 1945–48. Arreteeriti Nõukogude võimude poolt 19.5.1948, mõisteti 25 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele (KrK § 54-1b, enda vangiandmine sakslastele 1941, võitlemine Saksa armees, NSVLi laimamine ajakirjanikuna, nõukogudevastane agitatsioon sõjavangide seas). Kandis karistust Vorkuta vangilaagris, töötas söekaevanduses elektrikuna. Vabanes 21.11.1955, asus elama Retlasse. Kolhoosi Edasi elektrimontöör 1956–62; Eesti Energia elektrivõrkude Esna meistripunkti meister 1962–83, seejärel kontoriametnik.
◆ Gümnasistina oli koolilehe Eos tegevtoimetaja 1937–38. Päevalehe Eesti Sõna päevauudiste osakonna tõlk-korrespondent, sõjaosakonna juhataja 12.1941–4.1942 (välispoliitilised ülevaated, sõjateadete tõlked). Märtsis 1942 suunas haridusdirektoorium ta käivitama kohalikku ajalehte Haapsalus, oli ajalehe Lääne Sõna (Haapsalu) esimene peatoimetaja 4.1942 (läks rindele 1.5.1942, nimeliselt oli ametis kuni 3.1943). Tegutses idarindel ka sõjakirjasaatjana, kirjutas mõned lahingureportaažid, mis avaldati kohalikes lehtedes 1942–43: Meie Maa (Kuressaare), Postimees (Trt), Valga Teataja, Virumaa Teataja (Rakvere), Võrumaa Teataja.
A: Memoriaal; Võitleja, mai/1970, 4; Nõukogude Õpetaja, 8.3.1974, 3; Eesti Päevaleht, 5.1.1990, 6; Heino Susi. Sarviku sulased (Tln, 1992 [1985]), 89 jm; Hanno Ojalo, Sileesiast Tšehhi põrgusse (Tln, 2016), 106; Järva Teataja, 17.8.2019, 8–9; Venda Sõelsepa mälestused (1992). 9, 48 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, ERA.5201.2.23925; ERAF.129SM.1.22876.
Neidre, Elmo Ludvigi p (–1938 Elmar Neider; 1.4.1906 Trt – 14.5.1969 Trollhättan, Rootsi), muusik, fotograaf. Õppis Trt tehnikagümnaasiumis 1922–26, Trt kõrgemas muusikakoolis > konservatooriumis 1924–27. Sõjaväeteenistuses 1926. Orkestrant Tln kohvikus Marcelle, Pärnu Rannahotellis 1928, Rakvere restoranides 1928–35. Tegutses Rakvere Fotokunsti Harrastajate Ringis fotolaborandina 1930–34. Fotoateljee omanik Tartus 1935–36 ja Haapsalus 1936–44. Põgenes 1944 Rootsi.
◆ Fotografeeris kohalikke sündmusi, sh ajalehele Lääne Sõna (Haapsalu 1942–44).
A: wwii; Lääne Elu, 31.3.1939, 12; Vaba Eesti Sõna, 22.5.1969, 7; Vaba Eestlane, 23.5.1969, 1; RA, ERA.4248.1.1173; ERAF.31.2.1080; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 12 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus).
Post, Milja Johannese t (–1936 Armilda; 1958– Tamm; 16.5.1917 Heilu küla, Pühalepa vald, Hiiumaa – 20.4.2014 Tln), kooliõpetaja. Talunike tütar. Õppis Kärdla algkoolis 1924–32 (lõpetas ka 2 täiendusklassi), Tln 1. tütarlaste gümnaasiumis 1935–37, täiendas end õpetajate kursustel Haapsalus 1942–43. Kärdla kalevivabriku masinakirjutaja 1937; koduõpetaja Loksal 1937–38; asendusõpetaja mitmes Hiiumaa koolis 1938–41; Kõrgessaare valla Puski algkooli õpetaja, juhataja asetäitja 1941; Reigi algkooli õpetaja 1942; Emmaste valla Harju algkooli juhataja 1942–43 (teistel andmetel 1941–42). Riikliku kindlustuse Läänemaa osakonna masinakirjutaja 11.1945–2.1946. Arreteeriti Nõukogude võimude poolt 14.2.1946, mõisteti 10 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele (KrK § 58-10, nõukogudevastased artiklid Lääne Sõnas, nõukogudevastane agitatsioon Läänlase toimetuses, nõukogudevastase plakati omamine). Kandis karistust Komi ANSVs Ivdellagis (metsatöödel) ja Kasahstanis Steplagis (tellisetegija, kaevur, koristaja, tsensuuris tõlk). Vabastati ennetähtaegselt 19.1.1955 ja tühistati asumisele saatmine. Jäi elama Karaganda oblastisse Džeskazgani ja töötas edasi tsensuuris tõlgina kuni 12.1956. 9.1957 tuli tagasi Eestisse, asus elama Lehtsesse. Kodune, seejärel Jäneda sovhoostehnikumi sekretär-masinakirjutaja 1966–70; kombinaadi Välk õmbleja 1970–72. Rehabiliteeritud 13.11.1989.
◆ Saksa okupatsiooni ajal avaldas ajalehes Lääne Sõna (Haapsalu) mõned artiklid 1942–43 (sh „Hiiumaa punaste viimsed hingetõmbed“ 13.10.1942), oli lehe korrektor 1.–19.9.1944. Nõukogude ajal ajalehe Läänlane (Haapsalu) korrektor 10.1944, vastutava toimetaja ajutine kt 11.–12.1944, vastutav sekretär 10.1944–10.1945 (vallandati kui poliitiliselt ebausaldusväärne).
T: mälestused kogumikus Me tulime tagasi (Trt, 1999).
A: Memoriaal; Noorus, 6/1989, 8–10; 10/1989, 33–34; Me tulime tagasi (Trt, 1999), 214–250; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 10 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, ERA.5181.3‑13.221; ERAF.644.2.87, l 6; ERAF.130SM.1.7936.
Raid, Larissa Martini t (–1935 Preimann; 16.8.1910 Kasti küla, Märjamaa/Haimre vald, Läänemaa – 16.3.1984 Haapsalu), ajakirjanik, lasteaednik. Kooliõpetaja tütar. Õppis Märjamaa algkoolis 1919–23, Läänemaa ühisgümnaasiumis 1923–29, Kehtna kõrgemas kodumajanduskoolis käsitöö- ja kangakudumise õpetajaks 1930–31. Läänemaal Vatla algkooli täienduskooli asetäitja-õpetaja, õpetaja 1932–33; Särevere kodumajanduskooli asetäitja-õpetaja 1935, Kehra põllutöökooli kursuste õpetaja 1935. Elatas end õmblemise, kudumise ja kaastööga ajakirjandusele 1935–37; oli Inglismaal õmblejanna-majateenija, lapsehoidja 1937–39. Tuli tagasi Eestisse 1939 suvel, elatas end inglise keele eratundide andmisega; oli Eesti Maanaiste Keskseltsi kodumajanduse instruktor 1939–40; registraator Tln ühise haigekassa vesiravilas, 1. polikliinikus 1940–41; Tln-s teraviljakombinaadi palgaarvestaja 1941–42. Arreteeriti Nõukogude võimude poolt 15.10.1944, mõisteti 10 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele (Krk § 58-1a, nõukogudevastaste ajakirjanduslik tegevus fašistlikus ajalehes Lääne Sõna, tegutsemine Omakaitses 1944). Kandis karistust Komi ANSVs Sevpetšlagis, Mordva ANSVs Dubravlagis. Vabanes asumiselt Krasnojarski krais 9.4.1956. Trt lastehaigla sanitar 1957–60; Ulila sovhoosi lasteaia kasvataja 1960–61, juhataja 1961–64; Haapsalu majavalitsuse lastetoa kasvataja 1965–66 > Haapsalu lasteaia kasvataja 1966–73.
◆ Tegi ajakirjandusele kaastööd 1933–37. Ajalehe Lääne Sõna (Haapsalu) praktikant, reporter 5.1942–9.1944; ajalehe Läänlane (Haapsalu) reporter 10.1944 (2 nädalat).
A: Eesti Päevaleht, 9.5.1984, 5; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 8, 25–26, 45, 49 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, ERAF.129SM.1.5724, l 20p, 32p; ERAF.129SM.1.7043; ERAF.136SM.1.8348; LAMA.472.2k.36; TLA.1125.2.748.
Randpõld, August Priidiku p (22.3.1912 Martna vald, Läänemaa – 30.9.1997 Eesti), talunik, tööline. Taluperemehe poeg. Õppis Läänemaa ühisgümnaasiumis (ei lõpetanud, 8‑klassilise haridusega). 1930. aastatel pidas isalt päritud talu Läänemaal Martna vallas Tuka külas. Arreteeriti Nõukogude võimude poolt 12.1.1945, mõisteti 10 aastaks vangi ja 5 aastaks asumisele (KrK §§ 58-1a, 58-11, Omakaitsesse kuulumine). Kandis karistust Magadani oblastis Beregovoi vangilaagris, vabanes 24.2.1953. Tuli tagasi Eestisse, elas esmalt Martna külanõukogus, hiljem Haapsalus ja Ridala vallas Uuemõisas. Tööline Haapsalu KEKis, Martna sovhoosis, Läänemaa metsamajandis.
◆ Alates 1928 tegi kaastööd ajalehele Läänemaa (Haapsalu), 1930. aastatel järjepidevalt ajalehele Lääne Elu (Haapsalu). Saksa okupatsiooni ajal oli ajalehe Lääne Sõna (Haapsalu 1942–44) alaline kaastöötaja 1942–43, Lõuna-Läänemaa reporter 1943–44. Tegi kaastööd ka ajalehtedele Postimees (Trt) ja Maa Sõna. Rajoonilehe Töörahva Lipp (Haapsalu) koosseisuväline korrespondent 1960.–70. aastatel, avaldas peamiselt koduloolisi kirjutisi ja sõnumeid.
A: Memoriaal; Lääne Elu, 24.5.1939, 7; Töörahva Lipp, 4.5.1961, 3; 5.5.1962, 1, 2; 4.5.1968, 3; Mäetagused, 43 (Trt, 2009), 187; RA, ERAF.129SM.1.5724, l 20p, 32p; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 9, 26, 49–50, 62–65 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus).
Sade, Elisabeth Johanni t (ka Elisabet; –1933 Kõuts, 1933–36 Stahlberg, hiljem Kangro; 26./13.7.1911 Tln – 6.6.1997 Bergsjön, Rootsi). Lõpetas Läänemaa ühisgümnaasiumi 1931. Põgenes Rootsi 9.1944, elas esialgu Södertälje põgenikelaagris.
◆ Ajalehe Lääne Sõna (Haapsalu) praktikant, reporter 1944.
A: wwii; Lääne Sõna, 25.4.1944, 3; Lääne Elu, 21.11.2020, 6; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 10, 62 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, ERA.5181.4.964, l 415 (kaadrid 427–428); ERA.5201.2.5546; ERAF.129SM.1.5724, l 23p, 32p;
Sõelsepp, Venda Villemi p (ps Adne v. Zoel, Villem Sarimaaker, V. Sari jm; 17.7.1923 Haapsalu – 12.5.2006 Pärnu), kirjanik. Pottsepa poeg. Õppis Haapsalu 2. algkoolis 1930–36, Läänemaa ühisgümnaasiumis 1936–42. Arreteeriti 11.10.1944, mõisteti 10 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele (KrK § 58-1a, nõukogudevastane ajakirjanduslik tegevus Lääne Sõnas, kuulumine Omakaitsesse). Kandis karistust Magadani oblastis, töötas kullakaevanduses ja teetöödel, alates 1948 velskrina. Vabanes 29.10.1952, seejärel oli asumisel Strelkas 1952–53 (töötas kummivabrikus) ja Orotukanis 1953–56 (töötas kirjutajana malmivalutsehhis). Vabanes 7.1956, tuli tagasi Eestisse. Elas Haapsalus, alates 1959 Pärnus. Kaubatundja Haapsalu ja Pärnu teenindusettevõtetes 1956–74; seejärel vabakutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjanike liidu liige alates 1974. Rehabiliteeritud 9.10.1991. Pärnu vapimärgi kavaler 1996, J. V. Jannseni preemia laureaat 1998, Valgetähe medali kavaler 2003.
◆ Ajalehe Lääne Sõna (Haapsalu) toimetuse liige 5.1942–9.1944: praktikant kuni 8./9.1942, seejärel tegevtoimetaja ja reporter, lisaks peatoimetaja kt 9.1944 (pärast I. Juuriku põgenemist Rootsi 6.9.1944). Ajalehe Läänlane (Haapsalu) tehniline toimetaja 10.1944. Alates 1957. aastast avaldas ajakirjanduses luulet, epigramme, lühijutte, följetone, humoreske, paroodiaid; neid ilmus peamiselt lasteajakirjades Täheke ja Pioneer, satiiri- ja huumoriajakirjas Pikker, ajakirjas Nõukogude Naine, ajalehes Pärnu Kommunist, aga ka rajoonilehes Töörahva Lipp (Haapsalu), kultuurilehes Sirp ja Vasar, ajakirjades Looming, Noorus, Kultuur ja Elu.
T: 30 raamatut, peamiselt luulekogud lastele (1963–99); mälestusteraamat Kolõma – kole maa (Tln, 2021); mälestused (1982–83; käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumi eesti kultuuriloolises arhiivs), mälestused Lääne Sõnast 1942–44 (1992; käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus).
A: Eesti kirjanduse biograafiline leksikon (Tln, 1975); Andre. Jaaksoo, Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses (Tln, 1987); Eesti kirjarahva leksikon (Tln, 1995); EKL; ISIK; Memoriaal; Pärnu Kommunist, 24.2.1968, 3; 4.12.1976, 3; 22.8.1981, 3–4; Pioneer, 7/1968, 28–29; Looming, 8/1973, 1404; 7/1983, 1002; 7/2006, 1115–1116; Edasi, 14.4.1977, 2; Venda Sõelsepp, Personaalnimestik (Tln, 1983); Oskar Kruus, Armastusväärne Haapsalu (Tln, 1992), 79–82; Kultuurileht, 17.6.1994, 20; Pärnu Postimees, 15.7.1998, 11; Me tulime tagasi (Trt, 1999), 226, 229; Kultuur ja Elu, 4/2004, 20–22; Raamat on…: Eesti bibliofiilia ja raamatuajaloo almanahh, IV (Tln, 2005), 190–197; Postimees. Raamat, 17.11.2021, 4; Postimees Nädal. AK, 5.3.2022, 26–27; 15.7.2023, 20; Sirp, 29.4.2022, 5–6; Tuna, 1/2022, 139–142; Akadeemia, 7/2023, 1284–1289; Looming, 7/2023, 960–962; Pärnu Postimees, 22.7.2023, 10; RA, ERAF.129SM.1.5724; ERAF.129SM.1.7043, l 15, 20.
Vest, Erich Aleksandri p (22.9.1919 Tln – 27.10.2001 Eesti), ajakirjanik, tööline. Töölise poeg. Õppis Tln 13. algkoolis, lõpetas Tln rahvaülikooli seltsi erakolledži. Tegeles poksi ja kergejõustikuga. Suvel 1941 varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest metsas. Saksa okupatsiooni ajal oli arreteeritud, vabanes. Pärast sõda varjas end Nõukogude võimude eest Tln-s, legaliseerus 6.1954. Tln toidukaubastu > puu- ja köögiviljakaubastu hulgibaasi ekspediitor, laohoidja 1954–60 ja 1961–64, vahepeal Nabala kaupluse juhataja 1960–61; Tln sanepidjaama insener 1964–65. Arreteeriti 12.3.1965, mõisteti 7 aastaks vangi (KrK §§ 93 ja 166), vabanes tingimisi 4.12.1968. Väidetavalt oli KGB agent („Gothard“ või „Gottard“).
◆ Päevalehe Uus Eesti käskjalg, tegi ka reporteritööd. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal oli päevalehe Rahva Hääl ajakirjanik, Saksa okupatsiooni ajal päevalehe Eesti Sõna reporter, samuti ajalehe Lääne Sõna (Haapsalu) üks käivitajaid, tegevtoimetaja ja reporter 4.–10.1942. Pärast sõda ajalehe Talurahvaleht tehniline toimetaja 1944.
A: ISIK; Kaja, 30.8.1935, 4; Jüri Remmelgas, Tuline värav (Stockholm, 1955), 59; Vaba Eestlane, 7.9.1955, 4; 28.12.2001, 11; Woldemar Mettus, Mask ja nägu: mälupilte kahest okupatsioonist (Lund, 1969), 211; Kui kõik alles tärkas: mälestusi ajakirjanduse töömailt 1940–1945 (Tln, 1973), 44, 48; Spordileht, 17.7.1989, 2; Eesti Päevaleht, 30.10.2001, 23; Looming, 3/2014, 374; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 7, 24, 49, 72 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, ERA.R‑280.8.1547, l 30–39; ERA.R-280.8.1550, l 1, 162–163; ERA.R-280.8.1553, l 78, 245; ERA.R-280.8.1555, l 86–94, 191; ERA.R-280.8.1556, l 520–522, 526–527; ERAF.129SM.1.5724, l 20p, 32; ERAF.129SM.1.6343, l 13–14, 17p; ERAF.129SM.1.11481-1, l 16; ERAF.130SM.1.7936, l 32; ERAF.138sm.1.11, l 39.
Villenthal, Laine-Reseda Jaani t (29.6.1922 Ellamaa küla, Sooniste vald, Läänemaa – 23.5.2009 Tln), vaimulik (esimene naiskirikuõpetaja Eestis). Talunike tütar. Õppis Ellamaa algkoolis 1929–35, Haapsalu gümnaasiumis 1937–42, täiendas end Tln-s pedagoogilistel kursustel 1946 suvel, lasteaiakasvatajate kursustel 7.–8.1953; õppis EELK usuteaduse kõrgemas katsekomisjonis > instituudis 1951–64; ordineeriti 16.11.1967. Lihula algkooli õpetaja 1942–43; Maidla algkooli õpetaja 1943; Lihula algkooli ja gümnaasiumi õpetaja 1943–44; Maidla algkooli > 7‑klassilise kooli õpetaja 1944–47; Sooniste 7-klassilise kooli direktor 1947–48; Piirsalu 7-klassilise kooli õpetaja kt 1948–49; Ellamaa energiarajooni > elektrijaama nr 5 lasteaia kasvataja 1950–54, juhataja 1954. Võru rajoonis Misso abikiriku jutlustaja 1954–64; Pindi koguduse jutlustaja 1964–67, kirikuõpetaja 1967–2003, lisaks Petseri koguduse hooldajaõpetaja 1984–2003. Alates 2004 elas Nissis. Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavaler 2004.
◆ Avaldas mõned luuletused päevalehes Noorte Hääl 1941. Ajalehe Lääne Sõna (Haapsalu) esindaja Hiiumaal 10.8.–20.9.1942, tegi ajalehele kaastööd ja hankis lehetellimusi.
T: luulekogu Kimp luuletusi (Võru, 2002; 3. tr 2005); mälestusteraamat Sina juhid minu elu (Riisipere, 2006); sks k Wir wollen keinen anderen Pfarrer! (Leipzig, 2017).
A: LõunaLeht,24.3.2005, 1–2; 28.5.2009, 2; Postimees, 26.5.2009, 3; Eesti Kirik, 27.5.2009, 1; 7.6.2017, 6; 2.8.2017, 5; 29.6.2022, 1; Setomaa, 2.6.2009, 8; Wõrumaa Teataja, 28.5.2009, 7; 2.7.2022, 5; Venda Sõelsepa mälestused (1992), 47–48, 66–69 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, ERA.5115.3.2356; LAMA.472.3k.50.
Läänlase > Stalinlikul Teel ajakirjanikud ja tsensorid 1944–1950
Algvere, Õie Adelberti t (–1930 Mahler, 1930–44 Jantra; 28.2.1924 Tln – 16.12.1994 Eesti), ajakirjanik. Proviisori ja raamatupidaja tütar. Õppis Tln prantsuse lütseumis > 7. keskkoolis 1932–41 (ei lõpetanud), Tln 12. gümnaasiumis 1941–42, Tln sotsiaal- ja kodundusinstituudi > Tln toitlustuse ja eelkoolikasvatuse tehnikumi patronaažiosakonnas 1942–45, TRÜs õigusteadust (kaugõppes) 1964–72. Juunis 1941 kuulus koos vanematega küüditamisele, aga pääses. Arreteeriti Saksa võimude poolt 9.1941 (komsomolitegevus), vabanes 12.1941. Haapsalu naiste- ja lastenõuandla sotsiaalkabineti juhataja 1948. Haapsalu autotranspordibaasi treiali õpilane, treial 1950–51; Tln remonttehase treial 1951–52, tehnilise kontrolli osakonna kontrolör-prakeerija 1952–54. NLKP liige alates 1961.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) korrektor (kohakaaslasena) 6.–12.1948, kirjanduslik kaastööline majandusosakonna juhataja ülesannetes 12.1948–10.1949, majandus- ja tööstusosakonna juhataja 10.1949–11.1950. Päevalehele Noorte Hääl (koosseisuväline) tööliskorrespondent 1951–54, kooliosakonna kirjanduslik kaastööline 9.1954–10.1957, kirjade osakonna juhataja, informatsiooniosakonna juhataja, töölisnoorsoo osakonna juhataja 10.1957–4.1965; ajakirja Nõukogude Naine naistetöö osakonna juhataja, vastutav sekretär 4.1965–2.1979. Ajakirjanike liidu liige.
A: Õhtuleht, 5.5.1962, 3; Koit, 9.6.1977, 2; RA, ERAF.6-R.1.633; ERAF.31.1.668; ERAF.31.105.23; ERAF.136SM.1.5488; ERAF.672.58.3; ERAF.1701.4.1; ERAF.5260.1.773, l 4–6; ERAF.9508.7.10.
Aru, Karin → vt Jürman, Karin
Eber, Julius Aleksandri p (2.10.1913 Voškovo küla, Oudova maakond, Peterburi kubermang – 7.7.1990 Tln), kooliõpetaja, kontoriametnik. Talunike poeg. Õppis Leningradi eesti-soome pedagoogilises tehnikumis 1931–37 (kaugõppes). Algkooliõpetaja Leningradi ja Pihkva oblasti koolides 1932–39; Pljussa rajooni haridusosakonna õhtukoolide ja kultuurharidustöö inspektor 1939–41. Mobiliseeritud Nõukogude armeesse 7.1941–11.1945 (tööpataljonis, sõjakooli kursant, kirjutaja), võitles II maailmasõjas. Oli tuberkuloosihaigena ravil Taagepera sanatooriumis 1946–50. EK(b)P Viljandimaa komitee tõlk-masinakirjutaja 1950–53; EKP KK partei ajaloo instituudi marksismi-leninismi klassikute tõlkimise sektori noorem teaduslik töötaja 1953–59; poliitiliste ja teadusalaste teadmiste levitamise ühingu tõlk 1959–?. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1945.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) tööstusosakonna juhataja 12.1945–8.1946.
A: RA, ERAF.1.6.4235; ERAF.247.5a.195; ERAF.4897.16.18.
Elken, Karl-Lembit Eduardi p (14.1.1929 Pärnu – 8.1.2009 Eesti), ajakirjanik, parteitöötaja. Sõjaväelase poeg. Asus koos vanematega Haapsallu elama 1932. Õppis Haapsalu 2. algkoolis 1936–43, Haapsalu gümnaasiumis > 1. keskkoolis 1943–48, ENSV prokuratuuri juriidilistel kursustel 1949–50, TRÜs õigusteadust 1950–51 (kaugõppes, ei lõpetanud), ajakirjandust NLKP KK kõrgemas parteikoolis Leningradis 1960–61 (ei lõpetanud) ja Moskvas 1961–65 (kaugõppes). ELKNÜ sekretär Haapsalu õpetajate seminaris 1947–48. Põllumajanduspanga Haapsalu osakonna inspektori kt 1949; Saare maakonna prokuröri abi stažöör, Tln-s prokuröri abi kt operatiivkontrolli alal, Hiiumaa rajooni prokuröri kt 1950. EKP Lihula rajoonikomitee instruktor 1960; EKP Haapsalu rajoonikomitee instruktor 1961, propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitja 1962. Tootmiskoondise Ookean kapteni esimene abi kalapüügitraaleritel Evald Tammlaan 1966–74, Ants Laikmaa 1974 ja Kristjan Raud 1976–77, transpordi-külmutuslaevadel Inei 1977–79 ja Hans Pöögelmann 1979–84, õppe-purjelaeval Krustenstern 1984–85, seejärel kapteniabi reservis; vahepeal Ookeani välismeremeeste organiseerimise osakonna ülem 1974–76. NLKP liige alates 1958.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) vastutava sekretäri kt 7.1948–8.1949. Rajoonilehe Stahhaanovlik Töö (Kiviõli) vastutav sekretär 1.1951–8.1954, lisaks kohakaaslasena Kiviõlis trükikoja nr 26 direktor 4.1951–4.1954; päevalehe Noorte Hääl korrespondent põlevkivibasseinis 8.1954–5.1955; päevalehtede Rahva Hääl ja Noorte Hääl koosseisuväline korrespondent 8.1955–3.1956; rajoonilehe Koit (Lihula) põllumajandusosakonna juhataja 1956, vastutava toimetaja asetäitja 1956–7.1960. Rajoonilehe Töörahva Lipp (Haapsalu) vastutava toimetaja asetäitja 6./7.1962–4.1966. Ajakirjanike liidu liige alates 1958.
A: Lääne Sõna, 11.5.1943, 4; Lääne Elu, 17.2.2009, 7; RA, EAA.5311.21/52.41; ERAF.1.6.10440; ERAF.5260.1.772, l 3–4; ERA.R-1965.2k.84, l 43–50; LAMA.294.1.50.
Jürman, Karin Jüri t (1944– Aru; 4.11.1910 Tln – ?), arveametnik. Puusepa tütar. Keskharidusega. Vabrikutööline Leningradis 1928–30; riigipanga kassiir 1930–33; ÜK(b)P Aleksandrovsk-Sahalinski oblastikomitee tehniline sekretär 1933, ÜLKNÜ Aleksandrovsk-Sahalinski linnakomitee töötaja 1933–34; Sahhalini riikliku kalatööstustrusti vastutav sekretär 1934–35; Habarovski raadiokomitee toimetaja, vastutav sekretär 1935–39; Kabardiini-Balkaari ANSVs Naltšiki lihakombinaadi kaadriosakonna ülem 1939–40; Rostovis Doni ääres raadiokomitee toimetaja 1940–41; ENSV raadiokomitee poliittoimetaja 5.–7.1941. Evakueeriti Nõukogude tagalasse 1941 suvel, töötas kolhoosis 1941–42; ÜK(b)P rajoonikomitee organiseerimisosakonna instruktor 1942; mobiliseeritud Nõukogude armeesse (Eesti laskurkorpuses) 1942–44; ENSV julgeoleku rahvakomissariaadi kaastöötaja 5.–9.1944; ÜK(b)P Tln linnakomitee marksismi-leninismi ülikooli õppeosakonna juhataja 1947–48; Nõmme elamuvalitsuse juhataja 1955–61; Tln ? piletiosakonna juhataja 1961–63; Tln kaubamaja krediidiosakonna nooremmüüja 1963–64, raamatupidaja 1964–?. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1932.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) esimene vastutav toimetaja 10.–11.1944 (16 nr jooksul).
A: RA, ERAF.5.69.92; ERAF.287.2.64; ERAF.2.1.823.
Kattai, Artur Otto p (ka Katai; 20.9.1922 Muhumaa – 24.2.1990 Eesti). Talunike, hilisemate juhutööliste poeg. Õppis Valgamaal Sangaste-Tsirguliina 6-klassilises algkoolis 1931–36; pidi asuma õppima vabariiklikus parteikoolis 2.1945, aga ei ilmunud õppetööle; õppis Tln-s partei ja nõukogude juhtivate töötajate ettevalmistamise kursustel 5.–8.1950, Viljandi tööstuskoolis nr 18 elektromehaanikat 1959–61. Praktikant Olustvere põllunduskeskkooli õppejuustulas 1936–37 ja Paadremaa piimatalituses 1937–38; juhutöödel Harju- ja Läänemaal (Hõreda mõisas, saeveskis, talus) 1938–40. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal oli ELKNÜ Varbla valla organisaator 9.–10.1940, ELKNÜ Läänemaa komitee instruktor 11.1940–7.1941. Võitles hävituspataljonlasena Nõukogude võimu eest 7.–9.1941, oli Läänemaa hävituspataljoni politruk. Arreteeriti Saksa võimude poolt 19.9.1941, mõisteti 1 aastaks koonduslaagrisse, hiljem lisati karistusele 4 aastat sunnitööd. Kandis karistust Tln keskvanglas, koonduslaagrites Laitses ja Ellamaal. Põgenes 6.8.1943, varjas end Harju-, Pärnu- ja Läänemaa metsades ja tegutses partisanina kuni Saksa okupatsiooni lõpuni 9.1944. ELKNÜ Läänemaa komitee agitatsiooni- ja propagandaosakonna instruktor 1944–45; Haapsalu täitevkomitee aseesimees 1945. Läänemaa esimese kolhoosi, Ranna kolhoosi asutamise üks organiseerijaid 11.1947, brigadir 1947–49; Saastna rahvamaja juhataja kt 1949; Varbla valla kultuurhariduse instruktor 1949–50; EK(b)P Varbla vallakomitee propagandist kt 1950; Lihula rajooni parteikabineti juhataja 1950–51. EKP Lihula rajoonikomitee instruktor Tarva MTJ tsoonis 1954; Lihula rajooni Jõe kolhoosi esimees 1954–59; EKP Viljandi rajoonikomitee instruktor ?–1962; Avangardi kolhoosi vabastatud partei algorganisatsiooni sekretär ?–1964; Avangardi sovhoosi elektrik ?–1967; Eesti Raudtee 17. piirkonna remonttööde brigadir ?–1972; Viljandi piimakombinaadi lukksepp 197?–73; kolhoosi Virtsu Kalur > Lääne Kalur kalur, sadamatööline 1973–?. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1950.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) põllumajandusosakonna juhataja, vastutava toimetaja asetäitja 11.1945–2.1947; rajoonilehe Koit (Lihula) esimene vastutav toimetaja 2.1951–8.1952, töötas lehes kuni 4.1953.
A: Töörahva Lipp, 11.10.1958, 2; 12.5.1960, 2–3; 17.5.1960, 2; 19.10.1961, 2; 18.11.1961, 2; 26.10.1963, 2; 18.1.1968, 3; 20.1.1968, 2; 5.9.1968, 2; 3.12.1970, 2; 28.2.1974, 3; 9.5.1974, 2; 10.4.1975, 2; 20.7.1976, 2; 13.12.1977, 2; 9.5.1980, 2; 20.6.1981, 2; 9.10.1982, 2; Tee Kommunismile, 27.4.1965, 2; Lääne Kalur, 18.2.1988, 1; RA, ERAF.15.5.352, l 71–72; ERAF.31.5.392; ERAF.31.5.393; ERAF.644.2.83; ERAF.938.3.110; ERAF.1898.24.20; ERA.R-1728.1.7, l 13p–14, 18p–19; LAMA.424.2k.68.
Kelder, A.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) toimetuse liige 1947 lõpus – 48.
A: RA, ERAF.5260.1.770, l 13.
Kiil, Arnold Richardi p (ps Murulaugu Madis; Ar Ki; 10.4.1925 Haapsalu – 18.5.1995 Pärnu), ajakirjanik. Kordniku, hilisema kangru poeg. Asus koos vanematega elama Kärdlasse 1930. Õppis Kärdla algkoolis 1932–38, Kärdla reaalkoolis 1938–39 (ei lõpetanud), Kärdla keskkoolis 1940–41 (ei lõpetanud), TRÜ juures ajakirjanike kvalifikatsiooni tõstmise kursustel 1965–66; lõpetas Pärnu kaugõppekeskkooli 1976. Kärdla kalevivabriku kudujaõpilane kevadel 1941. Suvel 1941 võitles hävituspataljonlasena Nõukogude võimu eest. Arreteeriti Saksa võimude poolt 4.11.1941, mõisteti alaealiste parandusasutusse kuni täisealiseks saamiseni (süüks komsomolitegevus). Vabanes 13.4.1943. Kärdla lauavabriku tööline 1943, vallandati (lõhkus masinaid) ja võeti poliitilise valve alla. Mobiliseeriti Saksa armeesse 11.1943, põgenes järgmisel päeval, vangistati ning saadeti väljaõppele Poola Heidelaagrisse, sealt tagasi Eestisse jõudis 3.1944. Deserteerus 8.1944 ja varjas end Halinga vallas Pärnumaal. Hiiumaa teedevalitsuse teedevolinik 1946–49. Kärdla elektrijaama valveelektrik 1951–52, lisaks juhtis Kärdla kultuurimaja näiteringi; Pärnu draamateatri lavameister 1952–55. ELKNÜ liige 6.1941–3.1946 (visati välja Saksa sõjaväes teenimise tõttu), komsomolistaaž taastati 1966. NLKP liige alates 1973. Filmiamatöör.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) kirjanduslik kaastööline 10.–12.1944, vastutava toimetaja asetäitja 1.–11.1945, vastutav sekretär ja tööstusosakonna juhataja 11.1945–3.1946, joonistas lehte ka karikatuure (vallandati: distsipliini rikkumine, loid töössesuhtumine, poliitilised vead). Ajalehe Nõukogude Hiiumaa (Kärdla) kirjanduslik kaastööline 1.1949–5.1950 (soovitati lahkuda, kodanlik natsionalist), mittekoosseisuline korrespondent 5.1950–4.1951. Ajalehe Pärnu Kommunist kirjanduslik kaastööline 2.1955–56 ja 1966–73, vastutav sekretär 1956–12.1966 ja 1973–85, tööstusosakonna korrespondent 1985–87, tegi Pärnu Kommunistile > Pärnu Postimehele järjepidevalt kaastööd 1988–92. Kirjutas Murulaugu Madise vesteid. Pärnu autoinspektorite ajalehe Radar (Pärnu) kujundaja ja tehniline toimetaja 1988–?, toimetas veel mitut infolehte. Avaldas olukirjeldusi ajakirjades Looming, Noorus, kultuurilehes Sirp ja Vasar jm, luuletusi ajalehes Nõukogude Hiiumaa 1960–61. Ajakirjanike liidu liige alates 1958. ENSV teeneline ajakirjanik 1979; ajakirjanike liidu aastapreemia laureaat 1963, 1965 ja 1977.
T: matkajuht (kaasautor) Pärnust Ainažini (Tln, 1978); (koost) Inimene ja tuli (Tln, 1966); Pärnu Kalur (Tln, 1980); humoreskikogu Murulaugu Madise mõttemõlgutusi (Pärnu, 1992); mälestused (ajalehes Nõukogude Hiiumaa, 20.7.–5.8.1967, 8.–17.10.1968).
A: Aeg trükis, eetris, ekraanil, 2 (Tln, 1985), 147; Endla teatri biograafiline leksikon (Tln, 2008); Fakt, sõna, pilt, 3 (Trt, 1967), 112; Nõukogude Hiiumaa, 8.10.1968, 2; 10.10.1968, 2; 12.10.1968, 4; 15.10.1968, 4; 17.10.1968, 4; 28.7.1970, 4; 19.7.1980, 3; Noorte Hääl, 5.5.1973, 3; Pärnu Kommunist, 5.5.1977, 2–3; 17.10.1980, 2; 5.5.1981, 2; 10.4.1985, 2–3; 12.4.1985, 2–3; 4.5.1985, 2–3; 29.11.1986, 2; 5.5.1988, 2–3; Pärnu Postimees 27.1.1989, 3; 13.7.1991, 3; 5.6.2012, 9; Tegelasi Pärnumaa kultuuriloost, I vihik (Pärnu, 2000), 34–36; V. Vaher, Hiiumaa kirjanduse lugu, 2 (Kärdla, 2019), 499–509; RA, ERAF.31.2.470; ERAF.31.5.410; ERAF.31.5.411; ERAF.136SM.1.23551; ERAF.644.2.87; ERAF.2447.44.52; ERAF.2447.60a.40.
Kiirats, Salme Liesbeth Jakobi t (1948– Kuningas; 1.6.1924 Värati küla, Tõstamaa vald, Pärnumaa – 13.1.2010 Eesti), ajakirjanik, tööline, parteitöötaja. Rätsepa ja õmblejanna, hilisemate talurentnike tütar. Õppis Tõstamaa algkoolis 1932–37, Piirsalu algkoolis 1937–38, Pärnu ühisgümnaasiumis (teistel andmetel Läänemaa ühisgümnaasiumis) 1938–40 (ei lõpetanud), Tln-s partei- ja nõukogude aktiivi kursustel 5.–8.1945. Asus koos vanematega elama Läänemaale Rõuma külla 1937, töötas vanemate renditalus. Piirsalu valla täitevkomitee külvikampaania kontroll 1941. Võitles Nõukogude võimu eest Haapsalu hävituspataljonis (sanitar-võitleja) 7.–8.1941. Arreteeriti Saksa okupatsioonivõimude poolt 31.8.1941, mõisteti 2 kuuks vangi, vabanes Harku vangilaagrist 11.1941. Rehemäe riigimõisa põllutööline 1942–43; Haapsalu Graafikatööstuse trükikojas õpilane 1943, abitrükkija 1944–45. Pärnu naha- ja jalatsikombinaadi Kroom tööline 1960–63; Pärnu puidutöötlemiskombinaadi Viisnurk tööline 1963–?; EKP Pärnu rajoonikomitee poliithariduskabineti raamatukogu juhataja 1970. aastatel, Raamatuühingu Pärnu rajooniorganisatsiooni vastutav sekretär 1970. aastatel; Olustvere sovhoostehnikumi kaugõppeosakonna metoodik 1980. aastate algul. Pärnu sõjaveteranide ansambli Saluut (asutaja)liige, konferansjee. NLKP liige alates 1964.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) põllumajandusosakonna juhataja 8.1945–11.1946. Ajalehe Talurahvaleht Läänemaa korrespondent 1.1947–6.1948; ajalehe Töörahva Hääl (Pärnu) kirjanduslik kaastööline 1.–8.1949; Talurahvalehe korrespondent Pärnumaal > Pärnu ümbruse rajoonides 9.1950–5.1951; Tõstamaa MTJ ajalehe Edasi Kommunismile vastutav sekretär 5.1951–5.1952; Glavliti Pärnu oblasti vanemtsensor 6.1952–6.1953; Eesti Raadio korrespondent 6.1953–5.1955; Pärnu kohalike raadiosaadete diktor 4.1959–7.1960. Ajalehe Pärnu Kommunist kirjandusringi liige 1954–58, avaldas lehes nõukogulikku ja lasteluulet ja ‑jutte 1953–55. Tegi kaastööd Eesti Raadiole 1974–77 (luule- ja muusikakavad).
A: Pärnu Kommunist, 26.10.1957, 3; 16.12.1958, 3; 22.10.1963, 2; 13.5.1967, 2; 13.4.1968, 2; 4.10.1973, 1; 1.11.1977, 3; 8.4.1978, 1; 9.10.1981, 4; 19.1.1986, 3; Töörahva Lipp, 12.5.1960, 2; 17.5.1960, 2; 19.5.1960, 3; 9.5.1980, 2; Raadioleht, 24.6.1976, 3; Pärnu Postimees,11.8.2009, 6; 23.12.2017, 36; RA, EAA.V-157.1k.997; ERAF.31.2.472; ERAF.31.5.417; ERAF.130SM.1.7936, l 27–28p; ERAF.147.46.50; ERAF.644.2.90; ERAF.938.3.115.
Kivisäkk, ?
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) toimetuse liige 1947.
A: RA, ERAF.5260.1.770, l 11.
Kolks, Heinar Jüri p (hiljem Kaldve(e); 6.1.1926 Nõmme [Tln] – 23.5.1990 Eesti), trükitööline, ajakirjanik. Puusepa poeg. Õppis Rahumäe algkoolis 1934–40, Tln poeglaste kaubandus- ja ärinduskeskkoolis 1940–42 (ei lõpetanud), Tln 12. gümnaasiumis 1942–43 (ei lõpetanud), Tln trükitööstuskoolis 10.1943 (ei lõpetanud), Tln juriidilises koolis 9.1948 (ei lõpetanud). ETK kontoriametnik 1943. Vahistati politsei poolt 4.11.1943, mõisteti 4 kuuks vangi (KrS §§ 51, 548). Põgenes Laiksaare vangilaagrist 6.12.1943. Tabati ja arreteeriti 30.6.1944, vabanes Tln koonduslaagrist pärast Saksa okupatsiooni lõppu 9.1944. Tln trükikoja Punane Täht trükkija õpilane, nooremtrükkija 1944–47; Tln tööstuskooli nr 2 kaadrite asjaajaja 1947. Nõmme rahvakohtu kohtusekretär 1948.
◆ Päevalehe Rahva Hääl stenografist, kirjasaatjate osakonna tehniline sekretär 9.–10.1947. Ajalehe Läänlane > Stalinlikul Teel (Haapsalu) kirjanduslik kaastööline, põllumajandusosakonna juhataja kt 10.1948–3.1951; Tln MTJ ajalehe Oktoobri Võit (Kose) vastutav sekretär 3.1951–?. Tegi kaastööd ka Talurahvalehele.
A: RA, ERAF.3199.2.19; ERAF.9505.4.22, l 50–56; TLA.1343.3.593; TLA.R-325.1.289.
Kuningas, Salme → Kiirats, Salme
Lepp, Arnold Priidiku p (28./15.1.1915 Vanamaa küla, Piirsalu vald, Kullamaa kihelkond, Läänemaa – 22.2.1995 Rakvere), parteitöötaja, ajakirjanik. Talunike poeg. Õppis Piirsalu algkoolis 1924–30, Vodja põllutöökoolis 1933–35, vabariiklikus parteikoolis 1946–48. Sõjaväeteenistuses 1937–38. Töötas vanemate talus ja juhutöödel 1938–41; riikliku kindlustuse Haapsalu inspektuuri kindlustusinspektor 1941. Teenis mobiliseerituna Nõukogude armees 7.1941–10.1944 (tööpataljonis, Eesti laskurkorpuses, Eesti partisaniliikumise staabis 6.–10.1944), võitles II maailmasõjas (sh saadeti partisanigrupi komandörina Läänemaale 9.1944). EK(b)P Läänemaa komitee parteikabineti juhataja 1944–46; Läänemaa täitevkomitee haridusosakonna juhataja 4.–11.1946. EK(b)P Läänemaa komitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja 1948–49, Varbla vallakomitee sekretäri kt 1949. Martna kolhoosi esimees 1953–58; kolhoosi Jõud ehitustööline 1958–59; EKP Haapsalu rajoonikomitee instruktor 1959–60; Haapsalu rajooni Stalini-nim kolhoosi esimehe asetäitja ja parteiorganisatsiooni sekretär 1960–61; Lihula rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja 1961; EKP algorganisatsiooni sekretär Viisnurga kolhoosis 1961–63 ja Kalevipoja kolhoosis 1963–65; Aitsami-nim maakutsekooli nr 29 ühiskonnaõpetuse õpetaja 1965–67; Väike-Maarja maakutsekooli nr 27 direktor 1967–69, ühiskonnaõpetuse õpetaja 1969–70; EKP algorganisatsiooni sekretär Simuna sovhoosis 1970–75, EPT Väike-Maarja osakonnas 1975–76 ja EPT Rakvere rajoonikomitee liikuvas eriehitustööde mehhaniseeritud kolonnis 1976. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1943.
◆ Kirjandus- ja kirjastusasjade Läänemaa volinik (tsensor) 12.1944–1946. Ajalehe Läänlane > Stalinlikul Teel (Haapsalu) vastutav sekretär, vastutava toimetaja asetäitja, vastutava toimetaja kt 1.1950–11.1953.
A: Me tulime tagasi (Trt, 1999), 227; RA, ERAF.938.15.96; ERAF.2620.74.156; ERAF.5260.1.774, l 2–3.
Lumi, Rudolf Jaagu p (–1938 Hansson; 29.1.1921 Hummuli vald, Valgamaa – 29.6.1983 Tln), ajakirjanik, õppejõud. Müürsepa poeg. Õppis Hummuli algkoolis 1929–37, Valga tööstusõpilaste koolis 1938–40, Puškinos EK(b)P partei- ja nõukogude aktiivi kursustel 3.–8.1944, vabariiklikus parteikoolis 1949–51, TRÜ kaugõppe pedagoogilises instituudis ajalugu 1962–64, ajalookandidaat 1968 (EKP KK Partei Ajaloo Instituut). Valga raudteedepoo vagunijaoskonna tisler 1938–41. Evakueeriti Tšeljabinski oblastisse 7.1941, töötas kampolitehases puusepana. Mobiliseeritud Nõukogude armeesse 2.1942–3.1944, võitles II maailmasõjas (sh partisanina Eestis, Lätis ja Pihkva kandis 9.1943–3.1944). EK(b)P Läänemaa komitee organisaator 8.–9.1944, propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja 9.–12.1944. Tallinna Polütehnilise Instituudi teadusliku kommunismi kateedri vanemõpetaja 1968–72, dotsent 1972–82, tunnitasuline õppejõud 1982–83. Lisaks vabariikliku parteikooli mittekoosseisuline õppejõud 1953–57, EKP KK marksismi-leninismi ülikooli lektor 1972–82, nõukogude kaadri täienduskursuste õppejõud 1972–82, propagandistide seminari lektor 1972–75, ühingu Teadus lektor 1944–82. Personaalpensionär alates 1982. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1944.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) vastutav toimetaja 12.1944–8.1949. EK(b)P Läänemaa büroo karistas teda parteilise märkusega 17.1.1947 (trükiviga Läänlases 14.1.1947). Päevalehe Rahva Hääl partei elu ja kommunistlike noorte osakonna juhataja 8.1951–10.1956, propagandaosakonna juhataja 10.1956–1.1963, kirjade osakonna juhataja 2.1963–3.1965, ideoloogiaosakonna propaganda sektori juhataja ja osakonna toimetaja asetäitja 4.1965–8.1968, propagandaosakonna toimetaja 9.–10.1968, lisaks toimetuse kolleegiumi liige 1959–66.
T: II maailmasõja aegset partisaniliikumist käsitlevad raamatud (koost) Rahvatasujad, I–II (Tln, 1962–65) ja Tasujad (Tln, 1967); brošüürid Sotsialistliku ühiskonna poliitiline organisatsioon (Tln, 1975; 1976), Arenenud sotsialistlik ühiskond (Tln, 1978), mälestused partisanitegevusest kogumikes Rahvatasujad, I–II (Tln, 1962–65).
A: Võitlev Sõna, 6.2.1958, 4; Rahvatasujad I, 97–127 (Tln, 1962); Koit 12.2.1965, 3; Edasi, 11.1.1968, 1; Kommunist, 14.9.1968, 2; 17.8.1982, 3; Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945 I, 27–28 jm (Tln, 1971), II, 83 (Tln, 1977); Kodumaa, 27.11.1974, 5; Me tulime tagasi. 226–227 (Trt, 1999); EAA.5311.1/66.262; ERA.3170.1.61; ERAF.1.6.4572; ERAF.15.2.118; ERAF.15.5.65 , l 27; ERAF.938.35.33; ERAF.1701.4.61; ERAF.9505.4.28, l 1–49; ERA.R-16.3k.2266.
Nurmoja, Edgar Edmund Johannese p (–1937 Nurmbach; ps Teet Varmas; 26.11.1921 Tln – 20.4.2000 Tln), kooliõpetaja, ajakirjanik, pottsepp. Mööbelsepa poeg. Lõpetas Kivimäe algkooli 1935, õppis Tln 2. reaalkoolis 1935–38, Tln õpetajate seminaris 1938–41, Tln konservatooriumis viiuli erialal 1937–40 (ei lõpetanud), vabariiklikus parteikoolis ajakirjanike täienduskursustel 5.–8.1946, Tln marksismi-leninismi õhtuülikoolis žurnalistikat 1960–62. Tln Töölismuusika Ühingu sümfooniaorkestri ja ansambli liige 1937–41. Tln 20. algkooli asetäitja-õpetaja 1942; Tln 25. algkooli õpetaja ja lisaks Riisipere lastekodu kasvataja 1942–43. Mobiliseeriti Saksa sõjaväe abitöödele Leningradi oblastis 5.1943, deserteerus 1.1944 ning varjas end Tln-s, Harku ja Saue vallas. Tln linnavalitsuse sotsiaalosakonna kantseleiametnik 6.–7.1944. Mobiliseeritud Saksa armeesse 7.–8. 1944, võitles Sinimägede lahingutes, deserteerus. Tln 20. 7-klassilise kooli õpetaja kt 1944–46, lisaks vanempioneerijuht 1945–46; Aaspere lastekodu direktor 1947–48; Kasari 7‑klassilise kooli õpetaja kt ja kooliinternaadi kasvataja 1948–49; Haapsalu 1. keskkooli algklasside õpetaja 1949, lisaks Haapsalu töölisnoorte keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja 1949. Tln-s majavalitsuse pottsepp 1970–79; remondi-ehitusvalitsuse tööline 1979–82; töötas pottsepana 1990. aastate lõpuni.
◆ Päevalehe Rahva Hääl koosseisuväline keelelise toimetaja asetäitja 7.–10.1945, kirjasaatjate osakonna kirjanduslik kaastööline 11.1945–5.1946, kirjasaatjate osakonna juhataja 6.1946–8.1947. Tegi kaastööd ajalehtedele Viru Sõna (Rakvere), Nõukogude Õpetaja, Talurahvaleht. Ajalehe Läänlane > Stalinlikul Teel (Haapsalu) toimetuse liige 1.1950–2.1951; Taebla MTJ ajalehe Taebla Traktorist vastutav sekretär 3.1951–5.1953; Eesti Raadio päevauudiste toimetaja 6.1953–68; põllumajandusministeeriumi teaduslik-tehnilise informatsiooni valitsuse vanemmetoodik 1968–70. Ajakirjanike liidu liige 1958–?.
A: Sotsialistlik Põllumajandus, 1/1969, 42–43; Teelised helisillal: ringhäälingurahva lood (Trt, 2006), 199–200 jm; RA, ERAF.9505.4.30, l 121–131; ERA.R-67.1.2, l 190; ERA.R-1950.2k.52, l 12–16; LAMA.251.2.62; LAMA.472.3k.24, l 122–147; TLA.52.2.1621; TLA.137.2.3693; TLA.R-206.2.158; poja Jaanus Nurmoja andmed (1.4.2026, 7.4.2026).
Ormus, Hugo Hansu/Antsu p (5.5.1927 Oru vald, Läänemaa – 28.6.1957 Ahtme, Jõhvi rajoon), ajakirjanik, elektrik. Talunike poeg. Õppis Oru algkoolis, lõpetas Haapsalu tööstuskooli mehaanikaosakonna lukksepp-treialina 1944. Haapsalu raadiosõlme liinide tehniline ülevaataja 1944–45; Taebla MTJ majandusjuht 1946. Pärast Läänlasest lahkumist ja komsomolist väljaviskamist ei saanud Läänemaal tööd, kolis koos perega Virumaale, töötas Ahtme SEJs elektrikuna. ELKNÜ liige 1946–48 (visati välja, teenis Saksa okupatsiooni ajal vabatahtlikuna Omakaitses). Hukkus tööõnnetuses.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) kirjanduslik kaastööline, tööstusosakonna juhataja, vastutav sekretär 1946–1.1948 (lahkus ametist, sest seda olevat käskinud tundmatu mees ööpimeduses).
A: Läänlane, 15.1.1948, 3; Sotsialismi Tee, 2.1.1953, 3, 5.1.1954, 3; ERAF.31.16.545; tütre Rita Urbanovitsi andmed (7.4.2026).
Prümmel, Villo Johannese p (5.10.1924 Hirvli küla, Kolga vald, Harjumaa – 18.7.1977 Tln), ajakirjanik. Talunike poeg. Lõpetas Hirvli algkooli 1938, õppis riigi tööstuskeskkoolis 1938–? (ei lõpetanud), Tln-s kehakultuuri tehnikumis 1945–48, TRÜ juures ajakirjanike kvalifikatsiooni tõstmise kursustel 1967–68. Autolukksepp kinode peavalitsuse autotöökojas 1942–43 ja Tln trammitrustis 1943–44; Tln tehase nr 9 lukksepp 1944–45. Haapsalu 1. keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja 1948–?; Läänemaa täitevkomitee haridusosakonna inspektor 1940. aastate lõpus. Tema algatusel alustati 1950. aastatel Haapsalu rajooni spordikoolis tennisetreeninguid; Kalevi auliige 1973. NLKP liige alates 1967.
◆ Ajalehe Läänlane > Stalinlikul Teel > Töörahva Lipp (Haapsalu) kirjanduslik kaastööline (kohakaaslasena, kirjutas peamiselt spordist) 1949–51, kirjanduslik kaastööline, vastutav sekretär 1951–63, põllumajandusosakonna juhataja 1963–76.
A: Fakt, sõna, pilt, 4 (Trt, 1969) 181; Töörahva Lipp, 21.7.1977, 4; Lääne Elu, 22.9.2015, 5; RA, LAMA.251.2.79.
Randlaine, Arseni Feodori/Theodori p (25.12.1920 Poka küla, Leisi vald, Saaremaa – 31.3.1998 Haapsalu). Kaluri poeg. Õppis Metsküla 4-klassilises algkoolis ja Leisi 6-klassilises algkoolis 1928–34, Kuressaare tööstuskeskkooli ehitusosakonnas 1937–41, Tln õhtutehnikumis 1942–43 (ei lõpetanud). Võitles hävituspataljonlasena Nõukogude võimu eest 7.–9.1941, langes vangi, oli vanglas Viljandis ja Kuressaares 9.–12.1941. Saaremaa teedeosakonna tehnik 1942; raudteevalitsuse ehitusjaoskonna tehnik Tln-s 1942–43, Haapsalu raudtee teejaoskonna tehnik 1943–44, Haapsalu raudteejaama tehniline liiklusametnik 1944–45. Haapsalu ehitus-remonttööde kontori ehitustsehhi juhataja 1945–46; Läänemaa inventariseerimisbüroo juhataja 1946–50, Saaremaa inventariseerimisbüroo > Kingissepa tehnilise inventariseerimise büroo juhataja kt kohakaaslasena 1948–50, juhataja 1950–?; Haapsalu rajooni KEKi töödejuhataja; Haapsalu tehnilise inventariseerimise büroo juhataja 1960. aastatel; Tln veemajanduse inspektsiooni insener 1970. aastate algul; Haapsalu maaparanduse valitsuse veemajanduse osakonna vaneminsener 1970. aastate algul. Karistati 2-aastase tingimisi vangistusega (ametialane lohakus), töötas Maardu keemiakombinaadis 1975–76; töötas Haapsalu remondi- ja ehitusvalitsuses 1970. aastatel; Haapsalu gaasikontori juhataja asetäitja 1980. aasta paiku. Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Haapsalu osakonna esimees.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) tööstus/majandusosakonna juhataja 3.–11.1945.
A: Töörahva Lipp, 6.6.1963, 2; 3.10.1967, 4; 27.3.1975, 3; RA, ERAF.31.5.411, l 10p; ERAF.2150.38.25; ERAF.9311.31.116, l 6–7.
Randmets, Lembit Valdemari/Voldemari p (–1935 Helmut Simonson, sünnimeetrikas Hellmuth Simonsohn; 28.11.1921 Haapsalu – 22.8.1983 Eesti), ajakirjanik, parteiajaloolane. Kirjakandja poeg. Õppis Haapsalu 1. algkoolis 1929–35, progümnaasiumis 1935–38 ja gümnaasiumis > keskkoolis 1938–41, vabariiklikus parteikoolis 1947–49, TRÜs ajalugu 1949–56 (kaugõppes), NLKP KK ühiskondliku akadeemia aspirantuuris 1957–61, ajalooteaduste kandidaat (1961). Mobiliseeritud Nõukogude armeesse 8.1941–6.1946 (tööpataljonis, Eesti laskurkorpuses), võitles II maailmasõjas. Lisaks ajakirjanikutööle oli EKP Haapsalu rajoonikomitee liige 1954–55; Haapsalu pedagoogilise kooli ajalooõpetaja 1955. Partei ajaloo instituudi ajaloosektori vanem teaduslik töötaja 1961–67, lisaks TPedI ja ERKI tunnitasuline õppejõud NLKP ajaloo alal 1966; TPedI marksismi-leninismi kateedri dotsent 1967–81. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1944.
◆ Ajalehe Läänlane > Stalinlikul Teel > Töörahva Lipp (Haapsalu) kirjanduslik kaastööline 7.–9.1946, vastutav sekretär 9.1946–2.1947, vastutava toimetaja asetäitja 2.–9.1947, pärast parteikooli lõpetamist vastutav toimetaja 9.1949–10.1952 ja 5.1953–8.1957, vahepeal oblastilehe Pärnu Kommunist partei elu osakonna juhataja 10.1952–4.1953.
T: (kaasautor) Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, 3. osa (Tln, 1972), brošüürid 50 aastat „Pravda“ jälgedes (Tln, 1962) ja Lenini ideed elavad ja võidavad (Tln, 1965), kogumik (koost) Eesliinil (Tln, 1962).
A: RA, EAA.1239.1.199, l 518; EAA.5311.38/56.60; ERAF.1.6.4624; ERAF.31.1.2747; ERAF.136SM.1.1362; ERAF.247.5a.138; ERAF.938.15.158; ERAF.1701.4.100; LAMA.224.1k.139.
Randre, Leo Karl/Carl Voldemari p (–1939 Freiberg; ka Lev; 28./15.4.1904 Peterburi – 11.10.1966 Haapsalu), arhivaar, muuseumitöötaja. Elektrotehniku poeg. Õppis Haapsalus algkoolis, poeglaste elementaarkoolis, poeglaste keskkoolis > gümnaasiumis 1911–19, Läänemaa ühisgümnaasiumis 1919–23, TÜs ajalugu 1923–31. Sõjaväeteenistuses 1931–32. Õpetaja asetäitja Kõrgessaare algkoolis Hiiumaal 1923–24. Ülikoolis õppides elatas end eratundide andmisega, suviti töötas Haapsalu politsei komissari kantseleis ajutise tööjõuna. Kooliõpetaja Trt-s 1932–39; riigi keskarhiivi arhivaar Trt-s 1936–39; Tln linnaarhiivi arhivaar 1939–40; arhiivide talituse teadur ja arhiivide inspektor 1940–41; riigiarhiivi arhivaar Tln-s 1941–44. Haapsalu rajoonidevahelise koduloomuuseumi vanem teaduslik töötaja 1946–66. Koduloolane, tegutses Haapsalus giidina; valdas saksa, vene, inglise ja rootsi keelt.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) kirjanduslik kaastööline 10.1944–3.1946. Alates 1956 kirjutas rajoonilehes Töörahva Lipp (Haapsalu) rubriiki „Jooni Haapsalu ajaloost“, lehekülje „Koduloolane“ ühiskondliku toimetuse liige ja kaasautor 1958–66.
T: ajaloolugemik Juljus Caesar (Trt, 1936).
A: AA3, 5215; Töörahva Lipp, 30.4.1964, 4; 14.11.1964, 3; 13.10.1966, 4; Haapsalu läbi aegade ja inimeste (Tln, 1979), 78–84; Me tulime tagasi (Trt, 1999), 226; RA, EAA.2100.1.2003; EAA.2100.1b.109.
Raudver, Guido-Roland Valduri p (–1937 Rih(v)k; 2.6.1927 Haapsalu – 1.3.2015 Elva, Tartumaa), ajakirjanik. Politseiniku, hilisema arveametniku V. Raudveri poeg. Õppis Haapsalu gümnaasiumis 1942–44, Haapsalu õpetajate seminaris > pedagoogilises koolis 1947–50, TRÜs ajakirjanike täienduskursustel 1966–67. Mobiliseeriti Saksa lennuväe abiteenistusse 8.1944 ja viidi Saksamaale kindlustustöid tegema; põgenes 3.1945 ja varjas end Tšehhis kuni Nõukogude vägede saabumiseni. Repatrieerus ja saadeti filtratsioonilaagrisse, 12.1945 tööle Kemerovo söekaevandusesse. Tagasi Eestisse lubati (teistel andmetel tuli loata) 9.1946. Haapsalu apteegi assistendi kt 1946–47. Nõo 7-klassilise kooli õpetaja 1950–52, lisaks vanempioneerijuht 1950–51; Haapsalu pedagoogilise kooli harjutuskooli õpetaja 1952–53. Tartu kino Komsomol direktor 1961–62. NLKP liige 1962–90.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) mittekoosseisuline töötaja 7.–9.1950. Rajoonilehe Stalinlikul Teel > Töörahva Lipp (Haapsalu) korrektor 10.1953–56, kirjade osakonna juhataja 1956–8.1959. Rajoonilehe Töörahva Elu (Võru) vastutav sekretär 3.1960–8.1961. Kohaliku ajalehe Edasi (Trt) tööstusosakonna juhataja 9.1962–1.1964 ja 6.1966–9.1973, vahepeal vastutav sekretär 1.1964–6.1966; Töörahva Lipu osakonnajuhataja 1973–76. Vabakutseline ajakirjanik 1977–82, tegi kaastööd Töörahva Lipule (rubriik „Vastab endine haapsallane“ 1977), Edasile, kultuurilehele Sirp ja Vasar, huumoriajakirjale Pikker. Edasi korrespondent 5.1982–1.1989; ajalehe Eesti Kirik (Trt) kaasautor 1990, toimetuse liige 1.1991–7.1993; ajalehe Läänlane (Haapsalu) peatoimetaja 7.–11.1993. Ajakirjanike liidu liige alates 1958.
T: koguteos-artiklikogu (koost, kaasautor) Haapsalu läbi aegade ja inimeste (Tln, 1979); artiklikogumik (koost) Lugejaga vestleb: inimesest, armastusest, isamaast (Tln, 1990).
A: ISIK; Edasi, 10.8.1984, 5; Lääne Elu, 12.7.2014, 17; Eesti Kirik, 4.3.2015, 7; RA, EAA.T-869.2k.289; EAA.V-35.1k.255, l 7; ERAF.148.54.454; ERAF.148.115.238; ERAF.644.3.1179h; ERAF.1701.18.19, l 4–4p; LAMA.224.2k.451; tütre Triinu Raudveri andmed (24.4.2026, 28.4.2026).
Raudver, Valdur Joosepi p (–1937 Voldemar [sünnimeetrikas Vladimir] Rihvk; ka Rifk, Rihk; 29./16.8.1901 Kuressaare – 4./5.1965 Eesti), politseinik, kontoriametnik. Metsniku poeg, G.-R. Raudveri isa. Metsniku poeg. Elas koos vanematega Novgorodi ja Kovno kubermangus > Kaunase maakonnas 1909–21. Õppis Vilkmergė (Ukmergė) 6-klassilises algkoolis 191?–16 (lõpetas 2 klassi). Saksa okupatsiooni ajal Leedus (1915–18) oli sandarmeerias tõlk ja kirjutaja. Tuli Eestisse 1920. Kaarma-Suure vallasekretäri õpilane, abi 1920–21. Sõjaväeteenistuses 1921–23 (kirjutaja). Märjamaa politseijaoskonna asjaajaja 1923–24, politsei 4. rajooni ülem Läänemaal 1924–25, 10. rajooni ülem Läänemaal 1925–26, Vormsi rajooni konstaabel 1926–27, Läänemaal Massu rajooni konstaabel ja Paatsalu rajooni konstaabel 1927, raudteepolitsei Valga piiripunkti konstaabel 1927–28 ja 1928–29, vahepeal Läänemaal Lihula rajooni konstaabel 1928, kordnik Tln Sadama politseijaoskonnas 1929–30 ja Keila politseijaoskonnas 1930–34, Harju prefektuuri kantseleiametnik 1934–35, Rapla politseijaoskonna asjaajaja 1935–38; ehitustööline Tln-s ja Harjumaal 1938–39; Haapsalu politseijaoskonna ajutine suvekordnik, asjaajaja kt 1939, Kärdla politseijaoskonna asjaajaja 1939–40; Orissaares kohtukirjutaja 1941. Evakueeriti Irkutskisse 8.1941, oli seal tehase raamatupidaja 1941–43, sõjatehase kaadrite inspektor – juriskonsuldi abi 1943–44 ja eriosakonna ülem 1944–45. Tuli tagasi Eestisse 10.1945. Põllumajanduse rahvakomissariaadi kaadrite inspektor 1945–46; Asuküla piiritusetehase pearaamatupidaja kt 1947. Läänemaa põllumajanduslike ühistute liidu instruktor 1948–50; Asuküla masinaühistu likvideerimiskomisjoni raamatupidaja 1950–51. Rohuküla sadama kapten 1960. aastate algul.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) kirjanduslik kaastööline 9.1947–5.1948.
A: Edasi, 4.5.1965, 4; RA, EAA.T-869.2k.289, l 5–6p; ERA.1.5.1302; ERA.677.3.507, kaadrid 409–417; ERA.5115.1.547; ERAF.148.54.454, l 5p; ERAF.644.3.1179h, l 7; ERA.R-1831.1k.855; LAMA.224.2k.451, l 5p.
Rõigas, H.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) osakonnajuhataja 1946–50?, põllumajandusosakonna juhataja 1949.
A: RA, ERAF.5260.1.772, l 15.
Sepp, Evald Johannese p (12.9./30.8.1912 Lohusuu küla, Lohusuu vald, Tartumaa – ?), ajakirjanik, parteitöötaja. Kaluri poeg. Õppis Lohusuu algkoolis 1922–27, Tln humanitaargümnaasiumis 1928–30 (ei lõpetanud); vabariiklikus parteikoolis ajakirjanike täienduskursustel 5.–8.1946, partei ja nõukogude töötajate kursustel 1.–4.1950, partei ja nõukogude töötajate 9-kuulistel täienduskursustel 1952–53, Olustvere põllumajandustehnikumis põllundust 1957–61 (kaugõppes). Sõjaväeteenistuses 1933–34. Juhutööline 1934–41: Jõhvis linaaidas 1934–35, Lohusuus sulane 1935–36, Pärnus tellisetehases ja suursilla ehitusel 1937, Järvakandi saeveskis ja kraavitöödel 1938, Kehra tselluloositehases 1938–41. Suvel 1941 võitles hävituspataljonlasena Nõukogude võimu eest, mobiliseeritud Nõukogude armeesse 9.1941–11.1945 (tööpataljonis, Eesti laskurkorpuses), võitles II maailmasõjas (sai haavata). Taebla MTJ direktori asetäitja poliitalal 1949–50. EKP Loksa rajoonikomitee instruktor Kuusalu traktorijaama tsoonis 1956–57; EKP Märjamaa rajoonikomitee instruktor 1957–61, vahepeal parteikabineti lektor-konsultant 1958; Varbola sovhoosi parteialgorganisatsiooni sekretär 1961–63; Rapla rajooni kolhoosi Säde parteialgorganisatsiooni sekretär 1963–64. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1947.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) põllumajandusosakonna kirjanduslik kaastööline 12.1945–12.1949. Karistati parteilise noomitusega 10.3.1949 (väljamõeldud materjali avaldamine Läänlases). Taebla MTJ ajalehe Taebla Traktorist vastutav toimetaja 11.1950–9.1951; rajoonilehe Leninlik Lipp (Loksa) vastutav toimetaja 10.1951–2.1956, vastutava toimetaja asetäitja 3.–5.1956, lisaks Loksal trükikoja nr 24 direktor 10.1951–?.
A: RA, ERAF.15.5.352, l 41–42; ERAF.938.43.96; ERAF.3199.2.48; ERAF.3303.49.266; ERAF.5260.1.770, l 4–5; ERAF.5260.1.772, l 2p, 6, 17–18.
Teder, Tõnu Georgi/Jüri p (–1938 Aleksander; 4.4.1914 Türi, Järvamaa – 30.1.1998 Eesti), sõjaväelane, ajakirjanik. Vabrikutöölise poeg. Õppis Türi algkoolis 1922–28, Türi majandusgümnaasiumis 1928–33, aspirantide kursustel 1934–35, Tln-s sõjatopograafia koolis 1935–37, sõjakoolis 1937–38, TRÜs ajalugu (kaugõppes) 1952–58. Sõjaväeteenistuses 1933–34. Türi paberivabriku hoovitööline 1934. Teenis Eesti armees 1937–40 (sõjakoolis, nooremtopograaf) > Nõukogude armees 9.1940–5.1943 (võitles II maailmasõjas, reservis, haiglas 1942–43), demobiliseeriti invaliidina; oli Jaroslavli oblastis invaliidide internaadis, tuli tagasi Eestisse 9.1944. EK(b)P Läänemaa komitee informatsiooni instruktor 1944–45, sekretäri abi 1945–46, kaadrite instruktor 1946, organiseerimis-instrueerimisosakonna juhataja kt 1946–47, sõjalise osakonna juhataja kt 1947–48. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1945. Personaalpensionär alates 1973.
◆ Ajalehe Läänlane > Stalinlikul Teel (Haapsalu) vastutava toimetaja asetäitja 3.1948–2.1951, lisaks päevalehe Rahva Hääl korrespondent (kohakaaslasena) 12.1949–1.1951; rajoonilehe Kommunismi Lipp vastutav toimetaja (Otepää 2.1951–2.1959), lisaks trükikoja nr 43 (Otepääl) direktor 2.1951–4.1956; rajoonilehe Ühistöö (Rapla) vastutav toimetaja 3.1959–8.1960; Eesti Raadio informatsioonisaadete vanemtoimetaja 8.1960–7.1970, peatoimetaja kt, peatoimetaja 7.1970–1.1973, välisinformatsiooni vanemtoimetaja 2.–8.1973, seejärel mittekoosseisuline kaasautor 1973–80, propaganda- ja informatsioonisaadete mittekoosseisuline korrespondent 6.1980–2.1985.
A: Läänlane, 10.1.1949, 2; Teelised helisillal: ringhäälingurahva lood (Trt, 2006), 201, 209 jm; RA, EAA.5311.10/58.79; ERAF.1.6.14032; ERAF.15.4.427; ERAF.3468.19.39; ERAF.9505.4.40, l 183–198; ERA.R‑1965.2k.87, l 189–205.
Uustalu, Vaige Jüri t (–1935 Uustal; ka Vaike; 26.6.1922 Silla küla, Vaikna [Kullamaa] vald, Läänemaa – 24.12.2019 Eesti), kontoriametnik, korrektor, lasteaiakasvataja. Kooliõpetajate tütar. Õppis Silla algkoolis 1929–35, Läänemaa progümnaasiumis 1936–39, Läänemaa ühisgümnaasiumis > Haapsalu 1. keskkoolis 1939–41, Tln eelkoolikasvatuse pedagoogilises koolis 1962–64 (kaugõppes). Töötas Haapsalus majavalitsuses kontoriametnikuna 1941. Saksa okupatsiooni ajal töötas põllutöödel 1941–42, Haapsalu linnavalitsuses (teistel andmetel kinnisvaraseltsis) arveametnikuna 1942–44. Läänemaa inventariseerimisbüroo sekretär 1948–49. Küüditati Novosibirski oblastisse Tšulõmi rajooni 25.3.1949 (kodanliku natsionalisti pereliige [isa oli 1945 vangi mõistetud 15 aastaks]), töötas sovhoosis töölisena. Vabanes 14.1.1957 ja tuli tagasi Eestisse. Haapsalu sanatooriumi õde-perenaine 1959; Haapsalu 1. majavalitsuse tehnik 1959–60; Haapsalu sanatoorse internaatkooli kasvataja-raamatukoguhoidja 1960–63 ja 1965–68?.
◆ Ajalehe Läänlane (Haapsalu) korrektor 11.1944–9.1947 (täitis ka osakonnajuhataja ülesandeid). Rajoonilehe Töörahva Lipp (Haapsalu) korrektor 3.1957–4.1959 ja 2.1961–2.1965.
A: Nõukogude Õpetaja, 27.6.1987, 4; Lääne Elu, 6.4.2013, 10; RA, ERAF.3-N.1.516; ERAF.8SM.1.7224; ERAF.31.2.1851; ERA.R-14.3-k.164.
Kirjandus- ja kirjastusasjade volinikud (tsensorid) Läänemaal 1944–50
Lepp, Arnold → Läänlase > Stalinlikul Teel ajakirjanikud
Panova, Amalie Aleksandri t (sünd Sipsakas, 1953– Kazakova, ka Amalia; Амалия Александровна Панова; 13.11.1922 Novaja Tšernitsa küla, Krasnogvardeiski [Gattšina] rajoon, Petrogradi [Leningradi] oblast – ?), parteitöötaja. Talunike tütar. Õppis Kobrina 7‑klassilises koolis 1930–38, Jegorjevskis partei ja nõukogude aktiivi ettevalmistuskursustel 7.1943–2.1944, vabariiklikus parteikoolis 9-kuulistel kursustel 1950–51. Leningradis Lenpromtorgi müüja 1938–42; Tšeljabinski oblastis kolhoositööline 1942–43. EK(b)P KK arvestussektori praktikant Leningradis 1944. Tuli Eestisse Tartumaa operatiivgrupi koosseisus 8.1944. EK(b)P Tartumaa komitee parteikabineti raamatukoguhoidja 1944; EK(b)P Läänemaa komitee arvestussektori juhataja 1945–46, kaadrite osakonna instruktor 1946–48; Haapsalu kalakombinaadi kaadrite inspektor ja parteisekretär 1948–49; EK(b)P Läänemaa komitee tõlk ja informaatori kt 1949–50. EK(b)P Märjamaa rajoonikomitee naisosakonna juhataja 1950, 1951–52; Märjamaa rajooni täitevkomitee sekretär 1952–54. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1946.
◆ Kirjandus- ja kirjastusasjade Läänemaa volinik (tsensor) 2.1950–?.
A: Läänlane, 20.1.1949, 3; RA, ERAF.15.2.160; ERAF.15.5.492, l 64; ERAF.938.1.62; ERAF.938.35.49; ERAF.3100.27.26; ERA.R-1529.1.229.
Pruks, Alma Gustavi/Kusta t (Альма Густавовна Прукс; 7.11.1910 Volossovo, Peterburi kubermang – 1998 Haapsalu), parteitöötaja. Sepa tütar, sündis Eestist väljarännanute peres. Õppis Volossovo vallakoolis 1919–23, Zapolje maanoorte koolis 1925–29, Leningradis Lääne vähemusrahvuste kommunistlikus ülikoolis 1932–36. ÜLKNÜ Krasnõje Strugi rajoonikomitee töötaja pioneeritöö alal 1929–31; ÜK(b)P Krasnõje Strugi rajoonikomitee naistöö osakonna juhataja 1931–32. Petrozavodskis raudteesõlme parteikabineti juhataja, lisaks konstitutsiooniõpetaja raudteetehnikumis 1936–37; Petrozavodski kino direktor 1937–40; ÜK(b)P Viiburi parteikomitee instruktor, lisaks konstitutsiooniõpetaja meditsiinitehnikumis 1940–41; Tšeljabinski oblastis lastekodu kasvataja 1941–42; ÜK(b)P Makušino rajoonikomitee agitatsiooni- ja propagandaosakonna juhataja 1942–44. Tuli Eestisse EK(b)P Saaremaa operatiivgrupi koosseisus 10.1944. EK(b)P Läänemaa komitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja 1944–48, 1. sekretär 1948–49; Haapsalu tööstuskooli õpetaja 1950–51; Haapsalu 1. keskkooli direktor 1951–54; Haapsalu rajooni tarbijate kooperatiivi rajooniliidu juhatuse esimees 1955–58; Haapsalu autotranspordibaasi nr 6 kaadrite inspektor 1959–63. Personaalpensionär. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1930.
◆ Kirjandus- ja kirjastusasjade Läänemaa volinik (tsensor) 4.1947–3.1948.
A: Töörahva Lipp, 22.3.1958, 4; 11.5.1967, 3; 13.5.1967, 2; 16.5.1967, 2–3; 12.11.1970, 1; 7.4.1973, 1; 19.7.1980, 2–3; Pärnu Postimees 3.2.1999, 3; ERR arhiiv (Need aastad ei unune, 27. saade, ER eetris 12.10.1986); Venda Sõelsepa mälestused (1992), 53–55 (käsikiri TÜ sotsiaalteaduste raamatukogus); RA, ERAF.1.6.8197; ERAF.1.7.6721; ERAF.15.5.66, l 24; ERAF.52.12.1932; ERA.R-2049.2k.110.
Saul, Jenny Eveline Jaagu t (–1915 Müürsepp [sünnimeetrikas Mürisep]; ka Jenni, Senny; Женни Йааковна Саул; 3.4./22.3.1894 Põltsamaa – 21.8.1948 Tln), kaupmees, parteitöötaja. Vabrikutööliste tütar. Õppis Toolama vallakoolis 1905–08, Räpina kihelkonnakoolis 1908–10, Lohusuu ministeeriumikoolis 1910–12, Tartus Margensi kaubanduskoolis raamatupidamist 1913–14, Jegorjevskis partei- ja nõukogude aktiivi ettevalmistuskursustel 8.1943–6.1944. Narva linavabriku kangur 1911; Lohusuu tarvitajate ühisuse raamatupidaja 1911–13; Tartus koduõpetaja ja majateenija 1913–14; Pärnumaal Halliste majandusühisuse raamatupidaja 1914–17; Abja-Paluojal raamatu- ja kirjatarvete kaupluse omanik ja koloniaalkaupluse omanik 1927–40; Tln-s ehitustööliste a/ü keskkomitee sotsiaalosakonna raamatupidaja 1940–41. Evakueeriti Nõukogude tagalasse 7.1941, Tatarstanis kolhoositööline 1941–42; Kaasanis ENSV rahvakomissaride nõukogu voliniku sekretär 1942; Kõzõl-Juli teedeosakonna raamatupidaja 1942–43; EK(b)P KK parteitöö praktikant Leningradis 1944; EK(b)P Läänemaa komitee instruktor-propagandist 1944–46, parteikabineti juhataja 1946–48. ÜK(b)P liige alates 1944. Suri tuberkuloosi.
◆ Kirjandus- ja kirjastusasjade Läänemaa volinik (tsensor) 11.1946–3.1947.
A: Ühistöö, 14.9.1967, 3; RA, ERAF.15.2.216; ERAF.15.5.66, l 24; ERAF.938.1.77; LAMA.232.2.121.
Timberg, Johannes Ka(a)rli p (ka Johan; Иоган Карлович Тимберг; 18.5.1922 Uusküla, Koški rajoon, Samara oblast – 25.12.1999 Räpina, Põlvamaa), parteitöötaja. Talunike poeg. Õppis Uusküla algkoolis 1929–33, Uusküla 7-klassilises eesti koolis 1933–36, Koški keskkoolis 1936–39. Kuibõševi [Samara] oblastis Tšetõrovka 7-klassilise kooli õpetaja 1939–40, Malo-Tšesnokovka 7-klassilise kooli õpetaja 1940–42. Mobiliseeritud Nõukogude armeesse 2.1942–11.1945 (Eesti laskurkorpuses), võitles II maailmasõjas. EK(b)P Läänemaa komitee agitatsiooni- ja propagandaosakonna instruktor 1945–48 ja 1949–50, vahepeal juhataja 1948–49; EK(b)P Otepää rajoonikomitee 3. sekretär 1950–53; Otepää rajooni vaneminsener-melioraator 1954; Otepää rajooni täitevkomitee esimehe asetäitja 1954–59; EKP Elva rajoonikomitee instruktor 1959–63; EKP Valga kolhoosi- ja sovhoositootmise valitsuse komitee inspektor-parteiorganisaator > Valga rajoonikomitee organiseerimisosakonna instruktor 1963–67; Pühajärve puhkekodu direktor 1967–82; seejärel töötas pensionärina spordiühingu Dünamo Otepää baasis. Personaalpensionär. Otepää rahvateatri kunstinõukogu liige; Otepää sõjaveteranide ansambli Sõjavelled liige 1980. aastatel. ÜK(b)P > NLKP liige alates 1943.
◆ Propagandaosakonna instruktorina tegi kaastööd ajalehele Läänlane (Haapsalu) 1946–48. Kirjandus- ja kirjastusasjade Läänemaa volinik (tsensor) 3.1948–?.
A: Töörahva Lipp, 9.5.1967, 2; 11.5.1967, 3; Kommunist, 19.5.1981, 1; 5.4.1983, 2; 12.1.1985, 2; Nõukogude Hiiumaa, 25.8.1987, 1; RA, ERAF.1.6.9308; ERAF.15.4.432; ERAF.15.5.200, l 17; ERAF.3277.69.75.
Lühendid
A: – Allikad, kust on isiku kohta infot saadud
EK(b)P – Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei
EKP – Eestimaa Kommunistlik Partei
EPT – tootmiskoondis Eesti Põllumajandustehnika
ER – Eesti Raadio
ERKI – Eesti Riiklik Kunstiinstituut
ETK – Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus
Krk – Vene NFSV kriminaalkoodeks (kehtis Eesti NSVs 16.12.1940 kuni 1.4.1961)
KrS – Eesti Vabariigi 1935. aasta kriminaalseadustik (kehtis põhiosas ka Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944)
KK – keskkomitee
MTJ – masina-traktorijaam
NLKP – Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
ps – pseudonüüm
RA – Rahvusarhiiv
T: – Teosed
TLA – Tallinna Linnaarhiiv
TLÜAR – Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
TPedI – Tallinna Pedagoogiline Instituut
TPedÜ – Tallinna Pedagoogikaülikool
TRÜ – Tartu Riiklik Ülikool
TÜ – Tartu Ülikool
ÜK(b)P – Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei
Trükitud allikad
AA3 – Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944, I–III (Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Teadusfond, 1994).
Brendeken – Brendekenist Peeglini: Eesti ajakirjanduse biograafiline lühileksikon 1689–1940, koost ja toim Roosmarii Kurvits ja Anu Pallas (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014).
EE14 – Eesti entsüklopeedia, XIV: Eesti elulood (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000).
EKL – Eesti kirjanike leksikon, koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel (Tallinn: Eesti Raamat, 2000).
Lään – Vello Lään, Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased (Tallinn: Olion, 2011).
Andmebaasid
ISIK – Eesti biograafiline andmebaas ISIK (https://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/)
ESBL – Eesti spordi biograafiline leksikon (https://www.esbl.ee/)
Memoriaal – Eesti kommunismiohvrid 1940–1991 (https://www.memoriaal.ee/)
OA – Ohvitseride andmebaas (https://esm.ee/kogud/andmekogud/eesti-ohvitserid-1918-1940/)
VEPER – Väliseesti isikulooline andmebaas (https://veper.tlulib.ee/)
wwii – Sõjapõgenike andmebaas (https://2024.wwii-refugees.ee/andmebaas/