Noored ajaloohuvilised pälvisid konkursil „Kodukapi mood“ autasusid
2.juunil autasustati Haapsalu raekojas noori, kes jäid eriliselt silma konkursil “Kodukapi mood”
Haapsalu ajalooõpetajate Janne Rau ja Kalle Lõuna soovist pakkuda õpilastele võimalust ajalugu teise pilguga uurida, sündis idee korraldada koolinoortele konkurss, mis on Haapsalu raekoja uue näitusega seotud.
Konkursil kutsusime noori üles leidma kodudest ajaloolisi rõivaid või aksessuaare, mida peres on alles hoitud ja suunasime neid uurima moeeseme tähendust perekonna jaoks. Muuseumile saabusid fotod ja esemete kirjeldused 52 noorelt. Žürii ülesandeks oli valida kolmes vanusekategoorias välja esemed, mille tähendus perekonna jaoks oli hästi lahti kirjutatud. Esitatud töödest koostatud veebinäitust saab külastada aadressil https://salm.ee/kodukapi-mood/
Võitjad on loomulikult kõik õpilased, kes oma perekonna oluliste esemete kohta rohkem teada said. Kirjeldustest õhkub armastust ja tähelepanu, millega vanemad või vanavanemad on aidanud noortel pere jaoks oluliste esemete tähendust välja tuua. Täname südamest perekondi, kes oma lugu muuseumiga jagasid ning õpetajaid, kes suunasid noori konkursil osalema. Suur tänu auhindade eest SA Läänemaa ja disainipood Niela.
Konkursi “Kodukapi mood”
võitjad kategoorias kuni kuues klass:
Laura Maria Loznitsa
Pärtel Tederov
Aaron Martin
Võitjad kategoorias 7.- 9. klass:
Carmen Kalda
Hannah Kandla
Hugo Barndõk
Võitjad gümnaasiumi kategoorias:
Mia Marleen Polberg
Henrieth Kampmann
Karl Mark Villakov
| Nimi: | AARON MARTIN |
| Kool: | HAAPSALU PÕHIKOOL |
| Klass: | 6.A |
| Õpetaja: | JANNE RAU |
| Eseme nimetus: | PULMAKLEIT |
| Mõõdud: | 97 cm pikk, suurus S |
| Materjal: | Kunstsiid, kuldse niidiga läbi pikitud |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Minu vanaema, kes on sündinud 28.03.1941 abiellus Tallinnas 01.07.1966 ning ta kandis oma pulmapäeval seda kleiti. Kleidiriide kinkis minu vanaemale tema tulevane ämm Hella Martin. Kleidi õmbles Tallinnas Hella Martini venna pruut Linda Muldo, kes töötas tol ajal nahkkalanterii vabrikus „Linda“.
Kleit õmmeldi valmis lühikese ajaga. Vanaema käis Tallinnas kleidiproovis kahel korral. Ta maksis õmblejale töö eest 30 rubla.
|
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Peale pulmi kandis vanaema seda kleiti mitmel korral. Iga kord siis, kui nad vanaisaga Tallinnas restoranis söömas käisid ning erinevatel sünnipäevapidudel. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Vanaema on kleiti alles hoidnud mälestusesemena oma pulmast ja noorusajast. Peale laste sündi kleit talle enam selga ei mahtunud ning see on aastakümneid kapis seisnud. Kleidi lõige on lihtne ning ajatu. Seda saab kanda ka tänapäeval. |
| Nimi: | Aleksandr Shikiryavy |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6 B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Müts |
| Mõõdud: | Ümbermõõt 47 cm. |
| Materjal: | Lõng |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Kui ma olin umbes üheaastane, siis ema heegeldas mulle selle mütsi. See oli 2011. aastal ning praegu on see müts peaaegu 12 aastat vana. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kandsin suvel, päikesevarjuna ja tuulevarjuna. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Sest see on käsitöö ja ma olen seda kandnud. |
| Nimi: | Aleksi Nevski.
|
| Kool: | Haapsalu põhikool . |
| Klass: | 6.B. |
| Õpetaja: | Janne Rau. |
| Eseme nimetus: | Kõrvarõngad. |
| Mõõdud: | 1.7 cm. |
| Materjal: | Kuld. |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Vanavanaisa kinkis vanavanaemale kuldsed rubiiniga kõrvarõngad ja kui vanavanaema suri, siis need kõrvarõngad päris tema lapselaps, kes on mu ema. Ema sai kõrvarõngad 1989. aastal. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Neid kõrvarõngaid kanti pidupäevadel, kuna nad on ilusad ja kallid. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Sest nad on kallid ja tähtsad meie perekonnale. |
| Nimi: | Alexander Eberle |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6.a |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Käekell |
| Mõõdud: | Kella pikkus 17 cm (sihverplaadi läbimõõt 1,8 cm) |
| Materjal: | Kullatud hõbe |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Selle kella kinkis minu vanaisa minu vanaemale tema 25. sünnipäevaks. See oli aastal 1975. Kui minu vanaema ära suri, sai selle minu ema. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Eset kasutati igapäevaselt käekellana. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Seda eset on alles hoitud, kuna see oli minu vanaema oma. |
| Nimi: | Anastasiya Chertova |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 12. H |
| Õpetaja: | Kalle Lõuna |
| Eseme nimetus: | Sõrmus |
| Mõõdud: | Läbimõõt on 19 mm ehk EL mõõtmete kohaselt on suurus 60 mm. |
| Materjal: | Kuld 585 kraadi, vääriskivid |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Sõrmus on tehtud kullast ning sellesse on paigaldatud kümme pisikest vääriskivi – briljanti. Minu vanaema kinkis selle sõrmuse mu emale, kui ema veel teismeline oli. Mu vanaema uskus, et kui inimene on jäära tähtkujust, peab see inimene omama oma elus vähemalt ühte briljanti ning vääriskivi peab kindlasti olema kingitud armastusega ja lähedaselt inimeselt. Sõrmus pidi kaitsma mu ema seni, kuni ta tunneb, et see on oma tööga hakkama saanud, ning seejärel pidi ema sõrmuse samuti lähedasele inimesele (jäära tähtkujust) edasi kinkima. See oli vanaema jaoks väga kulukas ost, sest ta ei olnud just kõige jõukamast perest, ning ta nägi väga palju vaeva enne, kui suutis selle sõrmuse soetada. Juhtus nii, et mina sündisin ka jäära tähtkujus, ning sellest hetkest mu ema teadis, et see sõrmus jõuab ühel hetkel minuni. Sõrmuse teekond jõudis minuni, kui ma olin 17-aastane ehk 2020. aastal. Ema kinkis selle mulle kohe peale vanaema surma ning uskus, et see kaitseb mind kõige halva eest, samuti nagu kaitses see teda.
Kõige huvitavam lugu sõrmusega juhtus hiljem. Sõrmus oli minust lahutamatu osa selle hetkeni, kuni ma sellega talisuplema läksin. Minu õnnetuseks sõrmus libises mu sõrme otsast ära ning läks mu silme ees vee põhja. Vesi oli jääkülm ning mööda mu keha jooksis adrenaliin. Ma ei osanud selles olukorras midagi ette võtta ning selle järgi sukeldumine oleks olnud halb mõte. Mu ema uskus, et sellisel moel sõrmus kaitses mind halva eest ning võttis kogu negatiivsuse endaga sügavale vee alla.
Aasta hiljem saadab mu ema mulle Facebooki postituse, et keegi oli leidnud Talisupluskeskuse juurest kuldsõrmuse. Ma olin kindel, et see ei saa minu oma olla, sest see läks konkreetselt mu silme ees sügavale mere põhja. Ema ei saanud kuidagi rahu ning palus mul leidjaga ühendust võtta. Sõrmus osutuski minu omaks ning mis selle loo veel omapärasemaks teeb, on see, et see leiti mu vanaema surmakuupäeval. Me ei saa siiani aru, kuidas see juhtus ning kuidas kõik omavahel seotud on, kuid mina sain sellest loost hea õppetunni. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Sõrmus kasutati ja siiani kasutatakse aksessuaarina ning see kaitseb inimest halva energia eest. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Sõrmust on alles hoitud, sest see on minu kallimate inimeste kink ning sellega on seotud sügav lugu, mis selle sõrmuse müstiliseks teeb. Selles aksessuaaris peitub tugev energia ja pikk minevik. |
| Nimi: | Ann Murik |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 8.b |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Pidulik kostüüm |
| Mõõdud: | Pikkus 87cm, laius 44cm |
| Materjal: | Polüester |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See ese on pärit aastast 1973 või 1974. See oli minu surnud vanaema Helja ehk minu ema ema oma. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Helja kandis seda pidulikel üritustel, enamasti kuldehete ja kontsakingadega. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See on tänaseni heas korras ja alles hoitud mälestuseks ning mu vanemad kannavad vahel seda stiilipidudel.
|
| Nimi: | Annika Plotnikova |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 9.B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Eduard Taska tehtud käekott |
| Mõõdud: | 25*40cm |
| Materjal: | Nahk |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Eduard Taska, kes oli kunagine andekas nahakunstnik, tegi 1930. aastal ise selle nahast käekoti ja see jäi sellest ajast perre ning seda on tublisti alles hoitud . Rohkemaid detaile ma ei tea, peale selle, et Taska tundus väga tuntud olevat nahakunstnikuna ja tema käekotti hoiti põhjusega. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | See tundub nagu seda poleks kasutatud ja see on siiamaani väga ilus, aga kui seda oleks kasutatud, siis ma pakun, et aeg-ajalt kasutatigi käekotina ja hoiti seal asju. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Sellepärast, et see on ilus isetehtud käekott ja pole põhjust seda mitte hoida. See on kunst. |
| Nimi: | Arabella Lillepuu |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 9.A |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Maleva jakk |
| Mõõdud: | S |
| Materjal: | puuvill |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Komandör kinkis koos malevlastega selle jaki mu vanaemale, kes oli neil sel ajal autojuht. See oli 1975. aastal.
|
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Lihtsalt kanti. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See lihtsalt on kappi jäänud ja meenutab, kui peenike vanaema oli. |
| Nimi: | Betti Kaljuvere |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 7.a |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Vöö |
| Mõõdud: | Laius 3cm ja pikkus 184cm |
| Materjal: | Villane lõng |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Ese jõudis meie perre umbes 25 aastat tagasi, kui minu vanavanemad pärisid vanatädi maja. Mu emale meeldivad väga vanad asjad (eriti rahvariided) ja ta soovis seda vööd endale. See vöö on üle 150 aasta vana ja pärandatud edasi põlvest-põlve. See kuulus ja selle valmistas algselt minu vana-vana-vana-vanaema. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kasutati vööna linasest riidest valmistatud kleitide peal. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See on perereliikvia. |
| Nimi: | Aurelia Ärsis |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 10.LRS |
| Õpetaja: | Kalle Lõuna |
| Eseme nimetus: | keisrinna Anna Ivanovna aegne hõberubla. |
| Mõõdud: | 4 cm läbimõõt |
| Materjal: | Hõbe |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Ese leiti ühest riidekirstu nurgast, kuid hõberubla ise jõudis perre umbes 18.sajandil, aga pole infot, kust ja kuidas ese perre jõudis. Ese kuulus ühe perekonnaliikme vanaema vanaemale. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Eset kasutati Lihula ja Kirbla rahvariiete juures. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Seda ehet on alles hoitud, kuna ta on peres püsinud juba kolm sajandit ja see on väärtuslik pere jaoks. |
| Nimi: | Carmen Kalda |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 8.B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Põltsamaa EPT Kardiklubi sõidukombe ja võistluskiiver 1980. aastatest |
| Mõõdud: | Kombe on mõeldud 175cm pikale inimesele, kiiver suuruses M |
| Materjal: | Sõidukombe on valmistatud nahast, kiiver klaasplastist |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Kardikombe ning kiiver on pärit Põltsamaa EPT Kardiklubist. Selle kombe ning kiivriga võistles Taivo Velling aastatel 1985-1988. Mõlemad esemed loovutas Taivo aastaid tagasi meie perre, eeldusel, et me need taastame ning säilitame.
Koos kombe ning kiivriga on säilinud ka Taivo enda kart, mille minu isa korda seadis. Kasutades seda sama karti, kombet ning kiivrit, võttis T. Velling osa 1980. aastatel toimunud Nõukogude Liidu kardivõistlustest. Kombel on säilinud ka kaarte tootnud Tallinna Autoremondi Katsetehase rinnamärk. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Esemeid kasutati kartautode võidusõitudel, mis leidsid aset Nõukogude Liidus. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Oleme need esemed säilitanud selleks, et tulevastel põlvedel oleks lihtsam ettekujutus meie motospordi ajaloost ning sellest, kuidas eelmisel sajandil võidu sõideti. |
| Nimi: | Emily Elmik |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 9B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Pross |
| Mõõdud: | 3,5cm×3,5cm |
| Materjal: | Metalli sulam |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Minu vanaema käis Lõuna-Eestis ekskursioonil, kui ta oli 5. klassis, aastal 1977. Võrust ostis ta oma emale selle prossi. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Seda prossi kasutatakse ehtena, riietel kandmiseks. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Selle pärast, et see on mälestus minu vanavanaemast. |
| Nimi: | Eric Frolov |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 9.b |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | öösärk |
| Mõõdud: | suurus L |
| Materjal: | Linane |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See ese kuulus minu ema vanaemale. Tema ise tegi selle kuskil kolmekümnendatel või
neljakümnendatel. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kasutati öösärgina. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Minu ema vanaema mälestuseks. |
| Nimi: | Grethel Protas |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 8.B klass |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Pross |
| Mõõdud: | |
| Materjal: | |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See pross oli minu vanavanaema oma. Selle kinkis talle tema abikaasa ehk minu vanavanaisa. See oli kingitud enne abiellumist, võimalik, et nende esimesel kohtingul. See võis olla aastal 1945, aga selles pole ma väga kindel. Praegu kuulub see pross minu vanaemale ehk selle algse omaniku tütrele. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Seda kasutati nagu prossi ikka – aksessuaarina. See kinnitatakse selle taga oleva haagiga tavaliselt riideeseme külge, rinna juurde. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Seda on alles hoitud, kuna see oli vanavanaema oma. Ja on tore meenutada, kuidas ta selle sai, ning sel pidi olema tähendus, et ta seda alles hoidis. Ma arvan, et talle meeldis meenutada tema ja ta abikaasa esimest kohtingut. |
| Nimi: | Hannah Kandla |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 8.a |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Pross |
| Mõõdud: | 3 cm x 4 cm |
| Materjal: | Kuld, rubiin |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Selle prossi ostis minu vanavanaisa oma esimese lapse (minu vanaisa) sünni puhul 1959. Tema soov oli, et see pross pärandatakse edasi järgmistele põlvedele. Reegel on järgmine – selle pärib pere vanim laps, kes pärandab selle jälle omakorda oma vanimale lapsele. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | See on pross, mida saab kinnitada rinda. Meie peres pole seda aga nii kasutatud. Pigem on sellel emotsionaalne väärtus ja see liigub põlvest põlve sümbolina edasi. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See on ilus, väärtuslik ja aitab hoida meie pere traditsiooni, millele on kunagi ammu algus pandud. |
| Nimi: | Heile Eisenschmidt |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 9. A |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Rätt |
| Mõõdud: | 84 x 80 |
| Materjal: | Villane |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Minu vanaema sai selle kingituseks oma kolmandaks sünnipäevaks aastal 1938. Räti lasi kududa tema vanaema, kes elas Kullamaal Leila külas. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kanti talvel peas. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Vanaemale oli see väga kallis ja paar aastat enne surma andis ta selle minu emale. |
| Nimi: | Henrieth Kampmann |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 12. klass |
| Õpetaja: | Kalle Lõuna |
| Eseme nimetus: | Kullast uur |
| Mõõdud: | Diagonaal 5cm + kinnitus 2cm |
| Materjal: | Kuld |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Kui minu vanaisa oli väike, läksid tema vanemad lahku ja vanavanaisa kolis uue naise juurde ning võttis kaasa kogu oma vara. Aastakümneid hiljem, pärast vanavanaisa surma, helistas minu isale tema kursusekaaslane ja andis teada, et antikvariaadis on müügil minu isa vanaisa Helmuth Rudolf Kampmanni initsiaalidega kullast uur. Isa läks kohe poodi ja ostis selle sealt endale üpriski kalli raha eest ära. Nii jõudis läbi hea juhuse meie suguvõssa tagasi oluline mälestusese vanavanaisast. Hoiame seda nüüd au sees, et uur tulevastele põlvedele edasi pärandada. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Muidugi oli see vajalik kella vaatamiseks, kuid kasutati ka aksessuaarina. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See on ainus mälestus minu vana-vanavanaisast. |
| Nimi: | Hugo Barndõk |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 7.a |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Pross |
| Mõõdud: | 3,4cm x 2,2cm |
| Materjal: | Merevaik, klaas, teadmata metall |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Prossi esimene omanik oli Kata Pauliine Kall (sünd. 1902). Kata kinkis prossi edasi oma tütrele Ainole (sünd. 1937), kui Aino oli u 30-aastane. Prossi saamislugu ja ostmise aega Kata rohkem ei rääkinud.
Minu ema Keiu külastas algkoolilapsena oma vanaema Ainot Vormsi saarel, see oli suvi vahemikus 1992-1996. Suviste soojade ilmade tõttu ei olnud Keiul soojemaid riideid kaasa võetud. Peale puhkusenädalat pidi vanaema lapselapsed bussi peale panema, et nad laevaga koju mandrile tagasi saata, aga õues ja eriti laeva peal oli jahe tuul. Seetõttu andis vanaema Keiule kaela oma rätiku, mille kinnitas prossiga. Prossi andiski ta Keiule kingituseks, öeldes, et see kuulus kunagi Aino emale Katale ja Keiu võib selle nüüd endale jätta. Kinkimise ajal oli pross täiesti terve. Kahjustada sai see Keiu lapsepõlvekodus, kui jäi sahtli vahele kinni. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kata kasutas seda vahel pidulikematel puhkutel pluusi kaunistuseks, aga kuna tegemist oli taluperega, siis mitte just väga tihti.
Peale vigastada saamist on pross olnud sahtlis karbi sees, ehtena kasutatud ei ole. Ka vanaema Aino hoidis seda pigem mälestusesemena ehtekarbis. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Ilus mälestusese, mis on kaua perekonnale kuulunud. |
| Nimi: | Jakob Müür |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6A |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Muhu pätid |
| Mõõdud: | 30 x 11 cm |
| Materjal: | Villane kangas, nahktald, peenvillane lõng |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Muhu pätid ehk pastlad olid muhulaste töö- ja peojalanõud. Need tehakse tumedast villasest riidest ja tallad on pargitud nahast. Pidulikumateks puhkudeks hakati pättide ninasid kaunistama tikanditega. Lillkirjaga Muhu pätid tikkis ja õmbles minu vanaema Inga. Omal ajal oli väga keeruline saada kätte värvilisi peenvillaseid lõngu. Seetõttu ei ole antud pättides erkroosat lõnga kasutatud. Pätid on valminud umbes 1985. aastal. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Mamma kinkis need minu emale. Ema kasutab neid harva. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Sest need olid kingitus ja on väga kaunid. |
| Nimi: | Jane-Anett Riibak |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 11.H |
| Õpetaja: | Kalle Lõuna |
| Eseme nimetus: | Heegeldatud matusekindad |
| Mõõdud: | Täpselt ei oska öelda, aga pigem kitsam käsi |
| Materjal: | Peenike puuvillane niit |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Need siin pildil on mustad, heegeldatud kindad, mida kanti enamasti matustele minnes. Need kindad pärinevad II maailmasõja lõpust ja neid on kandnud minu vanaema, minu tädi ja minu ema. Need kindad heegeldas minu vanavanaema ning alguses kuulusid need kindad talle, aga tema viimane soov enne lahkumist oli, et keegi neid kindaid kannaks ja, et neid edasi pärandatakse. Kindaid hoiti karbis siidpaberi vahel, aga kahjuks on karp nüüdseks kadunud.
Igapäevases kasutuses need ei ole, aga meie oleme neid kandnud erinevatel üritustel ning hoiame neid kindaid tulevaste põlvede jaoks. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kindaid kasutati matusele minnes, pandi kätte ning seda sellepärast, et terve keha oli kaetud mustade riietega ja käed tuli ära katta, et oleks viisakam. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Sest see on perekonnareliikvia, tänapäeval ei pea kindaid kandma ainult matustele minnes, vaid ka suurematel üritustel nt: linnapea vastuvõtt. Oleme hoidnud seda alles ka sellepärast, et need on vanad kindad, mille heegeldas siiski meie vanavanaema ning need kannavad olulist sõnumit, tundeid ja väärtust endaga kaasas ning et mina ja mu õde saaksime pärandada need kindad oma tulevastele lastele. |
| Nimi: | Joonas Laanesaar |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 7.a |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | rahvariided |
| Mõõdud: | Suurus 44 |
| Materjal: | Seelik: vill; põll ja pluus: puuvill; pastlad: nahk |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Ese kuulus minu vanavanaemale. Jõudis perre 1960. aastatel. Rahvariided osteti tervele koorile. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Laulupidudel, koori esinemistel |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Vanavanaema pärandas need oma esimesele lapse-lapselapsele |
| Nimi: | Karl Mark Villakov |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 11. Majandus klass |
| Õpetaja: | Ajaloo õpetaja: Kalle Lõuna; Klassijuhataja: Tiiu Soostar |
| Eseme nimetus: | TST koolisõrmus |
| Mõõdud: | Diameeter 23 mm; Paksus 1 mm; Laius tagant 4mm ja eest 12 mm. |
| Materjal: | Hõbe |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Sõrmus on minu vanaisa, Tõnu Tatsi keskkooli lõpetamise sõrmus. Sõrmus on Tihemetsa Sovhoostehnikumi sõrmus. Vanaisa alustas seal õpinguid 1969. aastal ning lõpetas 1973. aastal. Tihemetsa Sovhoostehnikumi nimi asendus 1993. aastal Tihemetsa Põllumajandustehnikumiga. Alates 1. septembrist 2016 koolis õppetööd enam ei toimu ja kool on suletud. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Ese on olnud kingitus ja dekoratiivse rolliga. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Sõrmuse pärandas mu vanaisa minu emale, kui mu ema lõpetas keskkooli. Hiljem ema kinkis selle sõrmuse mulle. Sõrmus on omandanud perekonnas kingituse rolli ja hoiab lähedasi meeles. Lähedased ei ole sinuga igavesti, aga sellised sõrmused hoiavad neid igavesti meeles. Sõrmusel oli see aasta 50. juubeliaasta. |
| Nimi: | Karola Puskar |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6. B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Pulmaloor |
| Mõõdud: | 60x25cm |
| Materjal: | Pits |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Pulmaloor pärineb minu vanaema pulmast, mis oli 55 aastat tagasi. Vanaema soetas selle poest kalli raha eest. Praegu seisab see vanaema pööningul. Mu vanaema abiellus sellega 1968. aastal. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Seda kasutati ja kasutatakse, et olla ilus oma pulmaõhtul |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Vanaemal on kahju seda ära visata ja selle pärast seisabki see nende pööningul mälestuseks. |
| Nimi: | Kata Karlis |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 8.b |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | müntidest käevõru |
| Mõõdud: | 20cm pikk |
| Materjal: | hõbe |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See kuulus minu vanavanaemale ja selle tegi tema isa tõenäoliselt 1930. aastatel esimese Eesti Vabariigi aegsetest müntidest. Vanavanaema pärandas selle käevõru minu emale 1980. aastatel. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Aksessuaarina |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See kuulub meie pere reliikviate hulka. |
| Nimi: | Keijo Vasar |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 11 |
| Õpetaja: | Karl Hein |
| Eseme nimetus: | Rahvariided |
| Mõõdud: | |
| Materjal: | Villasest riidest seelik ja linane pluus. |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Need rahvariided on pärit minu ema vanaema käest, kes sai need kellegi praegu tundmatu käest, ja ta pärandas selle edasi minu tädile ja tema omakorda minu emale. Rahvariided on väga vanad ja pärinevad 20. sajandi esimesest poolest (vähemalt 70 aastat vanad). Need on nii vanad, et ei ole päris teada, kes need tegi ja kellele need algselt kuulusid. Kirivöö on ka väga vana, aga see ei kuulunud komplekti ega ole hetkel minu pere käes. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Rahvariideid kanti seljas pidulikel ja olulistel päevadel. Kirikus, pulmas, laulupidudel ja teistel üritustel, mis tol ajal olid. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See on väärtuslik asi, see on perekonna reliikvia ja see pärandatakse põlvest põlve sellele, kes seda kannab ja kellele selga mahub. |
| Nimi: | Keiti Jäämees |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 7.A |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Käekell |
| Mõõdud: | Kell 2 x 2 cm, rihma pikkus 15 cm |
| Materjal: | Metall |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne
|
Käekell kuulus minu vana-vanavanaema Annile. Ta kandis seda ise umbes paarkümmend aastat, seega võib see kell olla täna umbes 75 aastat vana. 1968.aastal, kui minu vanaema oli 6-aastane, siis tema vanaema Anni suri. Minu vanaema sai temalt selle käekella päranduseks. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Eset kasutati käekellana. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Käekella on alles hoidnud minu vanaema, sest ta sai selle päranduseks oma vanaemalt. |
| Nimi: | Kristi Jäämees |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6.B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Kängurunahast rahakott. |
| Mõõdud: | Rahakott 19 x 11 cm. |
| Materjal: | Känguru nahk. |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Rahakott kuulus minu vana-vanavanaema Elviinele. Temale kinkis selle keegi sugulane, kes oli sõja eest Austraaliasse läinud ja umbes 1980ndatel sealt Eestisse külla tulles selle kingituseks kaasa toonud. 1989.aastal, kui minu ema Liina 5-aastane oli, siis tema vanavanaema Elviine kinkis selle rahakoti talle. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Rahakotti on kasutatud erinevatest riikidest reisidelt kaasa toodud põnevate rahatähtede ja müntide hoiustamiseks. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Rahakotti on alles hoidnud minu ema Liina, sest ta sai selle kingituseks oma vanavanaemalt Elviinelt. |
| Nimi: | Kenele Pärnaste |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 12.H |
| Õpetaja: | Kalle Lõuna |
| Eseme nimetus: | Sõrmus |
| Mõõdud: | 16mm |
| Materjal: | Võltskuld |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Tegemist on minu ema vanaema sõrmusega, mis kingiti mu emale siis, kui ta oli veel väike tütarlaps. Kuna noored tütarlapsed tavaliselt unistavad printsessiks olemist, siis otsustas ema vanaema oma lapselapse “unistuse” täide viia ja talle sõrmuse kinkida. Mu emale meeldis see sõrmus tohutult ja ta kandis seda igal pool, kus ta käis. Kuigi sõrmus ema vanaemale nii tähtsa väärtusega ei olnud, siis oli see mu emale ikkagi armas ja mälestusväärne ehe. Sõrmus kingiti emale siis, kui ta veel lasteaialaps oli ehk kuskil 1982. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Eset kasutati igapäevase aksessuaarina. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Ehet on alles hoitud, et hoida alles mälestus vanavanaemast. |
| Nimi: | Kristi Jäämees |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6.B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Ristiga kuldkee. |
| Mõõdud: | Kee pikkus 46 cm, rist 2 cm |
| Materjal: | Kuld, opaal |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Kaelakee kuulus minu vana-vanavanaema Elviinele. Temale kinkis selle keegi sugulane, kes oli sõja eest Austraaliasse läinud ja 1980ndatel sealt Eestisse külla tulles selle kingituseks kaasa toonud. 1989.aastal, kui minu ema Liina 5-aastane oli, siis tema vanavanaema Elviine kinkis selle kee talle. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Eset ei ole kasutatud, on vaid karbi sees armsa kalli esemena hoitud. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Kaelakeed on alles hoidnud minu ema Liina, sest ta sai selle kingituseks oma vanavanaemalt Elviinelt. |
| Nimi: | Laura Kirke Kaijalainen |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 12.H |
| Õpetaja: | Kalle Lõuna |
| Eseme nimetus: | Rinnamärgid |
| Mõõdud: | 5,5 cm x 5,5 cm ja 3,7 cm ja 3,7 cm. |
| Materjal: | Plastmass, klaas |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Mu vanaisa suri aastal 2019 78-aastaselt. Pärast surma oli vaja tema asjad üle vaadata ning otsustada, mis nendega peale hakata. Vanaisal oli palju saladusi ning karp igasuguste vanade rinnamärkidega oli üks neist. Mu perel oli plaanid karp rinnamärkidega ära visata või ära anda, kahjuks ei oska öelda, mis ülejäänud märkidest tänaseks saanud on. Ise aga näppasin salaja paar märki vanaisa kogust ning jätsin need endale. Valiku tegin puhtalt selle järgi, millised mulle kõige rohkem meeldisid. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Vanaisa ei ole kunagi rinnamärke ise aksessuaaridena kandnud, ainult kogus neid. Nüüd kui sain paar tema rinnamärki endale, olen neid hakanud kasutama ning kannan ühte rinnamärki seljakotil ning teist särgil. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Olen vanaisa kahte märki alles hoidnud, sest olen ise ka märgikoguja |
| Nimi: | Laura Maria Loznitsa |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6.B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Käekott |
| Mõõdud: | Pikkus – 21cm, laius – 11.7cm, paksus – 12.1cm |
| Materjal: | Nahk |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See käekott oli ostetud 1969. aastal vanaema poolt. Vanaema käes on see olnud juba 55 aastat. Ning nüüd kasutab ta seda väärisesemete hoidjana (ehted, dokumendid jne).
|
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Eset kasutati käekotina. See näeb välja küll nagu mingisugune kirst, sest sel on käekoti rihm ära lõigatud, kuna see oli liiga kulunud, kuid see on siiski käekott, mida sai käes kanda. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Seda eset on alles hoitud, sest seda saab kasutada väärisesemete hoidjana kui ka aksessuaarina. Vanaemale see väga meeldis. |
| Nimi: | Liandra Vaab |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6 A |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Sõlg |
| Mõõdud: | 5 cm |
| Materjal: | uushõbe |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Vanaisa tädi käis Heljo Talmeti juures rahvatantsus ja kui tema lõpetas, siis tantsis tema tütar edasi
Vooremaa juures. Peale seda jäi sõlg kappi seisma ja vanaema kinkis selle oma lapselapsele. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kanti rinnas |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Kuna oli vanavanatädi jaoks tähtis ese. |
| Nimi: | Lisandra Mik |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6b |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Lehvik |
| Mõõdud: | Pikkus: 24cm Laius: 2,5cm |
| Materjal: | Lehviku raam on plastikust ja lehvik ise on riidest ja pitsist.
|
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Kui minu vanaema ja vanaisa käisid Hispaanias, siis nad tõid kingituseks selle minu vanavanatädile. See on 25 aastat vana lehvik. Nad ostsid selle Hispaaniast tänavalaadalt. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kui see oli tema käes veel, siis oli see vanavanatädil alati kaasas, kui ta õues käis ja kui tal palav oli, kasutas ta seda. Mina kasutan seda siiamaani selleks ja hoian seda armastusega. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Seda on alles hoitud, kuna see tuletab meile meelde meie armsat vanavanatädi, kuigi ta on veel elus, aga me ei näe teda tihti. Kui ta oma kodust hooldekoju läks, usaldas ta selle mulle. Ma lasen ka teistel seda kasutada. See tähendab meile palju. |
| Nimi: | Lisandra Kauber |
| Kool: | Haapsalu Linna Algkool |
| Klass: | 5 |
| Õpetaja: | |
| Eseme nimetus: | 1) Rahvariide seelik,
2) sõlg, 3) pisikene pross |
| Mõõdud: | |
| Materjal: | |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne
|
1) rahvariide seelik: Selle seeliku õmbles minu vanaema oma tütrele (minu emale), siis kui mu ema oli 9 aastane, praegu on ta 40.
2) sõlg: vanaema kinkis selle oma emale 53 aastat tagasi sünnipäevaks. 3) pisikene pross, mille vanaema ise tegi 2011 aasta, kui oli koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Seal oli käsitöö telk ja kõik said midagi meisterdada, vanaema meisterdas oma prossi mõeldes minule, keda sel hetkel veel ei olnud. |
| Nimi: | Lisbeth Kask |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6.B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Helesinine Üldlaulupeo särk |
| Mõõdud: | Meeste XL |
| Materjal: | 100% puuvill |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne
|
Minu vanavanaema käis 1969. aastal Tallinnas XVII üldlaulupeol. Sel aastal tähistati 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost, mis toimus 1869. aastal. Selle helesinise särgi tõi ta minu vanavanaisale sealt kingituseks. Vanavanaisale meeldis see kingitus. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Särki on väga vähe kantud, kuna on mälestusese. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See on meie peres mälestusese. |
| Nimi: | Marvin Korpe |
| Kool: | Haapsalu põhikool |
| Klass: | 6.b |
| Õpetaja: | Janne Rau. |
| Eseme nimetus: | Kleit. |
| Mõõdud: | 94cmx45cm. |
| Materjal: | Riie. |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Ese kulub minu vanaemale. See jõudis minu perre niimoodi, et see osteti vanaemale põhikooli lõpupeoks. |
| Miks seda eset kasutatakse? | Arvatavasti kandmiseks. |
| Miks olete seda eset alles hoidnud? | Sest see on hea mälestus. |
| Nimi: | Luise Türnpu |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 12. Humanitaar |
| Õpetaja: | Kalle Lõuna |
| Eseme nimetus: | Sigaretikarp, tulemasin ning nahast ridikül |
| Mõõdud: | ~6×10 cm sigaretikarp ja tulemasin ning ~20/25×15/20 cm ridikül (mõõtmed on umbkaudsed) |
| Materjal: | Metall, nahk |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Need esemed on umbes 1930. aastatest ja kuulusid minu vanavanaisa õele. Vanavanatädi neiupõlvenimi oli Adele Türnpu, tema initsiaalid on näha ka sigaretitoosil. Põhjus, miks need esemed on jõudnud meieni, on see, et Teise maailmasõja alguses või natuke enne seda, kui Hitler kutsus emigreerunud sakslased tagasi, siis otsustasid ka minu vanavanatädi ja tema sakslasest elukaaslane, et nad lahkuvad Eestist. Need on osad asjad, mis Adelest maha jäid. Kahjuks ei ole hiljem vanavanatädist enam midagi kuulda olnud. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Sigaretikarp ja tulemasin olid teadagi suitsetamiseks. Nahast ridikül kandis aksessuaari eesmärki. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Ese omab ajaloolist väärtust, selliseid niisama lihtsalt igalt poolt ei leia |
| Nimi: | Mairon Olenko |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6.b |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Kolmnurkne õlasall |
| Mõõdud: | 140cm x 102cm x 102cm |
| Materjal: | Vill |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Õlasall on toodud minu vanavanaemale kingituseks Rootsist aastal 1970. Kinkjaks tädi Annie, kes oli tema abikaasa õde. Ese ei ole Annie enda poolt kootud, vaid Skandinaavia poolsaarelt käsitööliste käest ostetud.
|
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? |
Õlasalli sai kasutada siis, aastaid tagasi, ja ka nüüd, aastaid hiljem, sügistalvisel perioodil kaelapiirkonna soojas hoidmiseks õueriiete all. Samas kanti seda ka tubastes oludes, kui olid jahedamad olud. |
| Miks on seda eset alles hoitud? |
Kuna kootud ese on valmistatud villasest lõngast, siis on see suurepärane õlavöötme soojendaja ka veel täna. Seda kasutavad nüüd nii minu vanaema, ema kui ka õde. See sall on justkui võlusall, sest ravib nii pea, kaela, selja- kui ka kõhuvalu. See on valu korral vaja ainult haiget tegevale kohale ümber siduda. |
| Nimi: | Markus Rafael Kalda |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 11.m |
| Õpetaja: | Kalle Lõuna |
| Eseme nimetus: | Kootud sokk |
| Mõõdud: | 10cm x 6cm x 11cm |
| Materjal: | villane |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See villane sokk on kootud mu vanavanema Selma poolt Hiiumaal ning ta kinkis selle mu isale sel päeval, kui ta sündis. Sündmus leidis aset 49 aastat tagasi, aastal 1974. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Seda kasutas mu isa imikueas kandmiseks. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Mu vanavanema tegeles väga palju käsitööga ning kuna see oli kingitus sündimise puhul, siis on see on meile suure tähtsusega. |
| Nimi: | Mattis Valgre |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6.B |
| Õpetaja: | Natalia Mertsalova |
| Eseme nimetus: | Meeste lips |
| Mõõdud: | 142 cm (pikkus) |
| Materjal: | Siid |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne
|
Minu vanavanaisa sai kingiks selle lipsu. Ta sai selle lipsu umbes 1970. aastal. Kui minu vanavanaisa suri, sai selle lipsu minu vanaisa. Kui vanaisa suri, sai selle lipsu minu isa. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati?
|
Seda kasutati tähtsatel sündmustel kandmiseks. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Seda eset on hoitud mälestuseks. |
| Nimi: | Merilin Tuulik |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 9.a |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Ussikirjas labakindad rästiku värvides. |
| Mõõdud: | Tipust soonikuni 29cm. |
| Materjal: | Villane kodus looduslike vahenditega värvitud lõng. |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Need kindad leidis minu vanaisa 2014. aastal vana-vanavanaema talust Elvas. Kindad kudus minu vanavanaema, keda õpetas seda mustrit kuduma minu vana-vanavanaema. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Need kindad on ilmselt mõeldud kandmiseks, aga siiani pole keegi veel neid kandnud. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Neid on alles hoitud, sest need leiti nii hilja. |
| Nimi: | Mia Marleen Polberg |
| Kool: | Läänemaa Ühisgümnaasium |
| Klass: | 11.M |
| Õpetaja: | Kalle Lõuna |
| Eseme nimetus: | Kiiver |
| Mõõdud: | Pole kindel |
| Materjal: | Pole kindel |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See kiiver on valminud 1981. aastal. See kuulus kunagi Jüri Rautsikule, kes oli motoringraja sõitja. Pool aastat oli kiiver Rainer Kallase käes, kes sõitis sellega karti. 1982. aastast on see mu vanaisa Mati Kivi käes, kes esialgu sõitis sellega karti kuni 1986. aastani. 1986. aastast kuni 1991. aastani sõitis vanaisa sellega vormeliga. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kiivrit kanti peakaitseks kardi ja vormeliga sõitmisel. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Mu vanaisa Mati Kivi on kolmekordne Eesti meister kardispordis, lisaks saavutanud veel erinevatel võistlustel häid kohti. Ta on terve oma elu veetnud motospordi läheduses. Selle kiivriga on sõitnud ka minu ema ning tema õed ja vend võrrimootoriga kardiga. Nüüd on sellest saanud meie pere reliikvia. |
| Nimi: | Mia-Delisa Mäemurd |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 7.B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Pross |
| Mõõdud: | 4,2 x 4,2 cm |
| Materjal: | Pole teadlik |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Minu vanavanaema ema kinkis selle prossi minu vanavanaemale umbes 1947. aastal. Hiljem kui vanavanaema ema suri, siis ta kinkis selle minu vanaemale, kes hoidis seda enda ehtekarbis. Vanaema seda prossi minu emale edasi ei kinkinud, ma ei tea põhjust. Vanaema kinkis selle hoopis minule, et ma seda hoiaksin ja vanavanaema mäletaksin, kui ta ära surema peaks. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Vanavanaema kandis seda enda pulmas. Vanaema kandis seda niisama ja pidulikel üritustel, aga peamiselt oli see tal ehtekarbis. Mina olen seda kandnud mõned korrad. Kuna see on juba väga vana, siis ma tahan seda hoida, et kunagi oma lastele edasi anda. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Et mul oleks vanavanaemast mingi mälestus ja et see läheks meie peres veel edasi. |
| Nimi: | Mikk Pikkaro |
| Kool: | HPK |
| Klass: | 8A |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | sõlg |
| Mõõdud: | Läbimõõt 62mm |
| Materjal: | Metall |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See on isapoolse vanavanaema sõlg, mida ta kandis rahvariietega laulukooris, laulupeol ning esinemistel. Sõlg on olnud meie peres aastast 2002, mil vanavanaema suri. Kuidas ta selle sai,
ma ei tea.
|
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kanti rahvariietega. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Mälestuseks. |
| Nimi: | Nora Marie Vahter |
| Kool: | HPK |
| Klass: | 6.b |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | sõlg |
| Mõõdud: | 5,5cm x 4cm |
| Materjal: | Hõbe |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Minu vanaema ema ehk vanavanaema lasi selle endale valmistada aastal 1947.
|
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Eset kanti vasakul pool rinnas ning ehtena ehk ilu pärast. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Sõlge on allest hoitud selle väärtuse pärast rahasiselt, kuid põhiliselt mälestusena minu vanavanaemast. |
| Nimi: | Pärtel Tederov |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6.b |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Vanaisa laevamehaaniku vormipintsak |
| Mõõdud: | Kasvule 156 cm |
| Materjal: | Riie (vajab täpsustamist, mis riie) |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See vormipintsak kuulus minu vanaisale, kes suri aastal 1997. Vormipintsakut kandis ta arvatavasti aastatel 1966-1980, töötades erinevate kalalaevade peal mehaanikuna. Antud vormiriietust kandes oli ta ametiks teine mehaanik. Hiljem oli vanaisa ametiks vanemmehaanik. See oli talle eraldi lastud teha. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | See oli töövorm. Pidulik vorm oli musta värvi. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See vormipintsak on mälestuseks minu vanaisast minu isa poolt alles hoitud. Alles on see hoitud ka selleks, et näidata minule ja ka minu tulevastele lastele, kui väikene mees oli minu vanaisa Iilis-Aago Tederov. Vaid 156 cm pikk. Mina olen praegu 13-aastasena 154 cm pikkune ja see pintsak passib minule juba päris hästi. |
| Nimi: | Rauno Laksberg |
| Kool: | Haapsalu põhikool |
| Klass: | 9.A |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | pross |
| Mõõdud: | läbilõige 4cm |
| Materjal: | serv hõbedast, teokarbist keskmine osa |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Minu vanavanaema õde Anni Kartus kolis 1970. aastal oma poja Endli juurde Austraaliasse. Endel sõdis Teise maailmasõja ajal Saksa poolel ja kui venelased tulid Eestisse, siis Endel põgenes Saksamaale ja sealt saadeti ta Austraaliasse. Minu vanaema läks Anni saatma lennukile Moskva lennujaama ja seal andis Anni selle mu vanaemale. Vanaema andis selle mu emale. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | naiste ehe |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Ta on läbi meie pere naisliini edasi antud. |
| Nimi: | Robert Vjazemski |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 8.A |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Kõrvarõngad |
| Mõõdud: | 2,9cm kaal:3g ja 4g |
| Materjal: | Kuld 583, safiir |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Ostetud 1973. aastal minu vanaisa poolt Daugavpilsist oma emale. Ta kinkis kõrvarõngad oma emale, kes elas Valgevenes. 1980. aastal kinkis mu vanaisa ema need omakorda oma poja naisele ehk vanaisa naisele, kes need oma emale ostis. Ta palus need kõrvarõngad edasi kinkida oma pojapoja naisele (minu emale) esimese lapse sünni puhul, mis oli aastal 2000. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kasutati ehtena. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Väärtuslik ese, mälestuseks ja et miskit ilusat säiliks põlvkondades. |
| Nimi: | Sebastian Karl Otsmaa |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 6.b |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Kaabu |
| Mõõdud: | U 27,5 cm x 13,5 cm |
| Materjal: | Vilt |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Kaabu on jõudnud meie perre nii, et seda on pärandatud põlvest põlve. Kaabu jõudis meie perre eelmisel sajandil. Mina tean, et see kaabu kuulus mu vanavanaonule. Aga kellele varem, ei ole teada. Borsalino firma oleks selle kaabu nagu teinud, vähemalt nii on kaabu sees kirjas. Kas see on ostetud või kingitud, ei ole teada |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Kaabu pandi pähe erilistel sündmustel: kirikusse minnes, pulmades, matustel. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Sest see on perekonnale tähtis. |
| Nimi: | Silver Kallas |
| Kool: | Haapsalu Põhikool |
| Klass: | 9.B |
| Õpetaja: | Janne Rau |
| Eseme nimetus: | Pioneerimärk ja kommunistliku noore märk |
| Mõõdud: | 2,2cm x 2,8 cm ja 1,8cm x 1,6cm |
| Materjal: | Metall |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
See ese jõudis meie perre, siis kui mu ema Anne Kallas koolis õppis. Need märgid sai ta umbes aastatel 1980-1984. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Neid pidi kandma kooli iga päev märgina rinnas. |
| Miks on seda eset alles hoitud? | Lihtsalt mälestuseks. |
| Nimi: | VAIKO VILTA |
| Kool: | HAAPSALU PÕHIKOOL |
| Klass: | 8b |
| Õpetaja: | Janne RAU |
| Eseme nimetus: | sõlg |
| Mõõdud: | 4,5 cm*4,5 cm |
| Materjal: | hõbe |
| Eseme lugu:
(Kuidas ese jõudis teie perre? Mis aastal see olla võis? Kellele see kuulus? Kes selle soetas/kinkis/tegi? jne |
Antud sõle andis minu emale tema vanaema, kui ta oli väike. Minu ema sai sõle, kui ta oli umbes 5 aastane (aasta 1982) . Ema jutu järgi kuulus see minu vana-vanavanaemale. Juttude järgi on
see minu ema perekonda jõudnud II maailmasõja paiku, umbes 1943. aastal. |
| Kuidas ja mille jaoks eset kasutati? | Tegemist on sõlega, mida kanti rahvariietega või pidulike riietega |
| Miks on seda eset alles hoitud? | See ese on minu emale väga tähtis ja ta on seda kandnud rahvariietega. |