2024. aastal möödub 80 aastat suurest põgenemisest: ajast mil Eestist põgenes Nõukogude armee pealetungi eest kümneid tuhandeid inimesi. Kokku pages Eestist teise maailmasõja jooksul hinnanguliselt 70 000 – 80 000 inimest. Paljud põgenenutest lootsid õige pea kodumaale naasta, kuid Nõukogude võimu püsimajäämise tõttu osutus see võimatuks ning suur osa lahkunutest ei näinud oma kodumaad enam kunagi.
Siiani jätkub töö põgenike täpse arvu, päritolu ning nende edasise saatuse välja selgitamiseks. Põgenemine ei leidnud aset ainult 1944. aasta hilissuvel ja sügisel, s.t ajal, mida me tagasivaatavalt kutsume suureks põgenemiseks, vaid kestis pea kogu teise maailmasõja. Rindejoone liikudes pagesid inimesed Eesti idaaladelt läände ning mitmeid neist jäid pidama Läänemaale. Samuti jäi Läänemaale pidama neid põgenikke, kellel ei õnnestunud välismaale jõuda. Pilt on kirju ja keeruline ning iga üksikisiku saatust ei ole võimalik ilmselt kunagi kindlaks teha.
Suure põgenemise aastapäeva puhul soovime Haapsalu raekojas avada näituse, mis lisaks põgenemise tagamaade tutvustamisele jutustab ka kohalike inimeste ja perekondade lugusid. Igaüks saab anda oma panuse põgenemise uurimisse, jagades mälestusi, fotosid ning lugusid põgenemisel kaasa võetud ja hiljem Eestisse tagasi jõudnud esemetest. Kutsume inimesi üles jagama muuseumiga põgenemisega seotud lugusid ja laenama (soovi korral ka annetama) esemeid Haapsalu raekojas loodavale näitusele. Kui soovite jagada enda suguvõsaga seotud lugusid või esemeid Läänemaale jõudmisest või Läänemaalt välismaale põgenemisest, võtke palun ühendust raekoja teadur-kuraatori Kadri Lauriga meiliaadressil kadri.laur[at]salm.ee või telefonil 55 56 01 55. Üheskoos saame panustada teise maailmasõja aegsete sündmuste uurimisse ja avalikustamisse!
