Raudtee-ja sidemuuseumis

Norra ja Eesti läbi aegade

 

Haapsalu raudteejaama reisijatehoone ootesaalis tervitab külastajaid valik näitusest «Norra ja Eesti läbi aegade», mis on valminud Norra ja Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ning kahe maa vahelisi sõbralike suhte tähistuseks. Näitust on eksponeeritud viimasel paaril aastal erinevates kohtades, 2022 suvel ka Haapsalu lossiplatsil.

Eesti ja Norra ühine ajalugu aga ulatub aastasadade taha, mil viikingite kaubateed meid ühendasid. Seda tõendavad mitmed viited Eestile vanapõhja saagades, sealhulgas ka lugu ühe kuulsaima Norra viikingikuninga Olaf Tryggvasoni lapsepõlvest Saaremaal. Norra pühakkuningale Olav Haraldssonile on pühendatud Eesti kõrgeima torniga kirik Oleviste ning lisaks sellele oli keskaegsetel Eesti aladel terve rida teisigi Püha Olavi kirikuid.

Näituse on koostanud Norra Saatkond.

Toimunud

„Tulihobuga esimestes jaamades. Eesti raudtee 150“

 

Raudtee- ja sidemuuseumi näitusel „Tulihobuga esimestes jaamades. Eesti raudtee 150“ saab aimu sellest, mida endast tollane „raudmaantee“ kujutas ning milliseid võimalusi nii reisijaile kui kaubasaatjaile pakkus. Lisaks raudtee algusaastaile annab näitus külastajale ülevaate ka Eesti esimestest raudteejaamadest Paldiskist Narvani.

Möödunud aasta 5. novembril täitus esimeste raudteeliinide avamisest Eestis 150 aastat. Raudtee ajalugu Eestis on põnev ja mitmekülgne, läbides erinevaid ajastuid, suuri tehnoloogilisi muutusi ning riigikordi. Esimestest rööbastest kuni modernsete rongideni – raudtee on ühendanud eestlasi omavahel ning avanud meile uksed suurde maailma.

“ROHUKÜLA – VENE IMPEERIUMI UNUSTATUD SÕJASADAM JA SELLE SÄILINUD ARHITEKTUURIPÄRLID”

Raudteejaama ootepaviljonis olev näitus käsitleb põhjalikult ja värvikalt ühte Peeter Suure Merekindluse rajatise, Rohuküla imperialistliku sõjasadama, ajalugu ja arhitektuuri.

Rohuküla moodustab Eesti 20. sajandi alguse arhitektuuri ja inseneritehnika ajaloos olulise alapeatüki. Näiteks ilmnes, et veehoidla on projekteerinud maailmakuulus Christiani & Nielseni inseneribüroo, keda seni tunneme Tallinna vesilennukite angaaride autorina.

10 tahvlil on eksponeeritud palju seni avastamata materjale Eesti arhiividest, ehitusprojekte ja fotosid. Lisanduvad illustratsioonid teistelt Peeter Suure Merekindluse objektidelt ja omaaegsete ohvitseride mälestusraamatutest.

Halloo, halloo! Siin Jaam.

Näitus Haapsalu raudteejaama reisijatehoones.

Kas teadsite, et esimest korda tutvustati ja kasutati telefoni ehk „kaugekõnemasinat“ Eestis juba 140 aastat tagasi?

Või seda, et tervelt 110 aasta eest hakati siinmail Paul Mullikase algatusel telefoniaparaate lausa valmistama?

Telefoniside on selle aja jooksul teinud läbi põneva arengu. Ajaloohõlma on vajunud telefonipreilid ja käsikeskjaamad, induktori või valijakettaga telefonid ning isegi taksofonid. Vana head kõnetraati on lõplikult troonilt tõukamas internetitelefon ja üha arenev mobiilside nutitelefonidega.

Kuid ka olnu väärib talletamist ja väärikate tähtpäevadega aastal tingimata taasnäitamist.

„50 aastat järjepidevat arheoloogilist uurimist Läänemaal“

2019. aastal täitus 50 aastat järjepideva arheoloogilise uurimistöö algusest Läänemaal. 50 aasta jooksul on teaduslikult uuritud eriaegseid matmispaiku alates pronksiaegsest kivikirstkalmest Kasekülas, varase rauaaja tarandkalmetest Kõmsil, Poanses, Taeblas ning Ristil, I aastatuhande II poole kivikalmetest Lihulas, Ehmjas, Keskveres ja Maidlas ning lõpetades muinasaja lõpusajandite matmispaikadega Kõmsil, Kirblas, Ahlis, Uuglas ja Maidlas. Uuritud on ka muistseid põllujäänuseid Kõmsil ja Kasekülas muinasaegseid asulakihte Kasekülas ja Uuglas ning keskaja kultuurkihte Lihulas, Uuglas ja Haapsalus. Väiksemate kaevamistega on uuritud Lihula linnust, Ehmja Kuradimäge ning varase rauaaja kaitsevalle Massus ja Saleveres. Käesolev näitus kajastab enamikku neist kaevamistest ning neil töötanud noorte tegemisi.

Näituse autor: Mati Mandel
Näituse kujundaja: Elen Apsalon

Näituse asub raudteejaama ootepaviljonis ning on kõigile tasuta avatud.

Näitus Maria Kruszewska-Laidonerist

Maria oli rahvuselt poolatar, kuid hingelt rohkem Eesti patrioot kui nii mõnigi sünni poolest eestlane.
Ta väärib mäletamist mitte ainult kui kindral Johan Laidoneri abikaasa, vaid ka kui erudeeritud ja meelekindel Eesti naine.
Pärast vangistusest naasmist elas ta Haapsalus, Jaama tn 7 (1961-75). Sellele majale on paigaldatud 2005. aastal ka mälestustahvel.
Loe pikemalt SIIT

Näitus on valminud Poola Vabariigi Suursaatkonna ja Eesti Sõjamuuseumi koostöös.

Näituse asub raudteejaama ootepaviljonis ning jääb avatuks novembrikuu alguseni.

ROHUKÜLA – VENE IMPEERIUMI UNUSTATUD SÕJASADAM JA SELLE SÄILINUD ARHITEKTUURIPÄRLID.

22.08 – 31.10.2016

Näitus käsitleb esmakordselt Eestis nii põhjalikult ja värvikalt ühte Peeter Suure Merekindluse rajatise, Rohuküla imperialistliku sõjasadama, ajalugu ja arhitektuuri.

Rohuküla moodustab Eesti 20. sajandi alguse arhitektuuri ja inseneritehnika ajaloos olulise alapeatüki.Näiteks ilmnes, et veehoidla on projekteerinud maailmakuulus Christiani & Nielseni inseneribüroo, keda seni tunneme Tallinna vesilennukite angaaride autorina.

17 tahvlil on eksponeeritud palju seni avastamata materjale Eesti arhiividest, ehitusprojekte ja fotosid. Lisanduvad illustratsioonid teistelt Peeter Suure Merekindluse objektidelt ja omaaegsete ohvitseride mälestusraamatutest.

Näituse korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum

RAUDTEE(TA)JAAMAD.

Kaido Haageni fotonäitus

16.06. – 21.08.2016

Näitus on avatud Raudtee-ja Sidemuuseumis, Haapsalu raudteejaamas iga päev kl 10-18.

Näitus annab ülevaate arhitektuuriajaloo vanast kullast – Eesti raudteejaamade paremikust. Ligi 150-aastase ajalooga raudtee võrk on aja jooksul palju muutunud. Uhkeid jaamahooneid võib leida nii hetkel aktiivselt tegutsevate raudteeliinide äärest kui ka sealt, kus rööpapaarid on üles võetud. Selle teadmisega pildistas fotograaf Kaido Haagen aastatel 2014–2015 üles arhitektuurselt kõige silmapaistvamad raudteejaamad, näitusele mahtus neist kolmkümmend kaks kõige paremat.

Ehkki Eesti raudteede kogupikkus on täna suurim, ulatudes üle 2100 km, on paljude raudteejaamade saatus on tänaseks päevaks keeruliseks kujunenud. Paradoksaalsel kombel on tegutsevaid jaamahooneid vähem kui kunagi varem. Raudteeliinide avamine ja sulgemine on toonud kaasa liiniäärse raudteejaama rolli muutumise.

Raudteearhitektuur peegeldab kujukalt ühiskonnas toimuvaid muutusi. Raudteetaristu algust Eestimaal saab seostada ennekõike Vene tsaaririigi kaubaveoga, kui 1870. aastal avati siin Paldiski-Tallinna-Narva-Gatšina liin. Balti raudtee esimestest vaksalihoonetest on säilinud Tabivere jaam (1877). Kõige uuem on 2011. aastal valminud Koidula raudteejaam, mis täidab nii kauba- kui ka reisijajaama ülesannet. Näitusel tuleb välja, et saatus on soosinud 1930. aastatest pärit tüüpprojektidega jaamu, mida rajati toonase tiheda jaamavõrgu jaoks hulganisti. Hoonete kompaktsus ja moodne plaanijaotus on andnud võimaluse see tänapäeval kergemini elamuks või mõneks muuks avalikuks hooneks kohandada. Terve rida raudteejaamasid on leidnud uue kasutuse – näiteks tegutseb Abja jaam kogudusemajana, Jõgeva jaamast on saanud kauplus. Aktuaalseks on muutunud uue raudteetrassi Rail Balticu väljaehitamine, mis ühendaks Berliini ja Tallinna, kuhu kiirrongide ajastul mahub vaid mõni üksik peatus. Milline mõju on uuel raudteetrassil senisele jaamade võrgule?

„Inimkonna suured ettevõtmised on alati irratsionaalsed, alati kehastavad nad ühte salajast asjatut igatsust, kuigi neist räägitakse kasu ja otstarbekuse terminites. Raudtee on üks selliseid, raudtee on kahtlemata 19. ja veel ka noore 20. sajandi suur ettevõtmine. Hüpe lõpmatusesse. Hull unistus,“ kirjutab spetsiaalselt näituse jaoks kirjutatud essees „Teelolekumajad“ kirjanik ja rändur Tõnu Õnnepalu. Kaido Haageni fotodelt peegelduvad vanad raudteejaamad kui kohtumiste, ootamise ja edasiliikumise paigad.

Kaido Haagen (s. 1966) on Eesti tuntumaid fotograafe, kes on fotograafiaga tegelenud professionaalsel tasemel viimased 28 aastat. Pühendunumalt tegeleb ta arhitektuurifotograafia ja allveepildistamisega. Korraldanud 2001–2015 11 isiknäitust, võitnud arvukalt auhindu loodus- ja allveefotograafia võistlustel.

Näituse korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.

Programmid

Ringkäik Haapsalu jaamahoones

Kohandatav kõigile vanuseastmetele.

Lisainfo ja broneerimine: raudtee@salm.ee