Kaire Reiljan (Lääne Elu)
Eile [7. veebriaril] jagati Tartus muuseumide aastaauhindu muuseumirotte, millest üks tuli ka Haapsallu – aasta teadusürituse tiitli sai Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents.
Kuigi aasta teadusürituseks nimetati mullusuvine konverents, tõsteti esile just konverentside järjepidevust. „See on eeskujuks ka teistele, et teha konverentsi igal aastal,” ütles hindamiskomisjoni üks liige ja ajalookonverentside sage esineja Kalev Jaago.
Jaago sõnul on ajalookonverents läbi tulnud ka keerulistest aegadest. Üritus on ära jäänud vaid ühel korral koroonapandeemia tõttu.
Aasta teadusürituse tiitlile kandideeris Läänemaa muuseumi ajalookonverents koos Eesti meremuuseumi ja Tallinna linnamuuseumiga. „Suured asjad müüvad küll paremini, aga hajuvad sisuliselt laiali. Kaalukeeleks saigi võibolla see, et praegu on nagu endasse vaatamise aeg. See konverents on endale tehtud ja kohalikus elus tähtis,” ütles Jaago.
Jaago lisas, et enamasti hindab komisjon aasta teadusüritust kirjelduste või videote järgi, kuid tänavu oli komisjonis kolm inimest, kes on aja jooksul konverentsil esinenud ja oskasid seda teistele komisjoni liikmetele tutvustada.
Esinevad tippteadlased
Esimese konverentsi korraldas Läänemaa muuseum 1994. aastal. Sellel ettekandega esinenud ja hiljem konverentsi korraldanud Ülla Paras meenutas, et konverentsi mõte tekkis ühistes aruteludes toonase muuseumidirektori Allan Jaarma ja Haapsalu linnavalitsuse kultuurinõuniku Piret Hallikuga.
Jaago viitas, et konverentsi seeme oli siiski juba varem mulda pandud – juba Läänemaa muuseumi juhataja Õnne-Eha Kabrits korraldas ajalookonverentse. „Minu ajaloohuvi sai just sealt alguse,” ütles ta.
Nüüd konverentsi korraldav Haapsalu ja Läänemaa muuseumite peavarahoidja Eve Otstavel on kokku lugenud, et 30 aasta jooksul on konverentsil olnud 250 esinejat, seda nii Eestist kui ka välismaalt.
Konverentsi esinejate seas on alati olnud Eesti tippajaloolasi nagu Enn Tarvel, Jüri Kivimäe, Anti Selart, Ivar Leimus, Mati Mandel ja paljud teised. „Nii väike koht ja siia tulevad esinema ikkagi professionaalsed ajaloolased,” ütles Paras.
Kohalikud teemad pääsevad esile
Paras pidas tähtsaks, et konverentsil tõstetakse esile just Läänemaa ajalugu. Ainult Läänemaa ajalooga tegelevaid teadlasi on tema sõnul vähe. Enamasti on teadlaste uurimisteema laiem ja Läänemaa sellest vaid väike osa, kuid konverentsiks tõstetakse esile just see Läänemaad puudutav osa. „Muidu teadlane seda ei teeks,” ütles Paras.
Jaago sõnul on hea, et vanade staaresinejate kõrval otsivad konverentsi korraldajad ka uusi ja nooremaid.
Nii Jaago kui ka Parase sõnul on väga tähtis seegi, et konverentsi ettekannete põhjal ilmuvad artiklid Läänemaa muuseumi toimetistes ja nii jääb neist jälg maha.
Parase sõnul hakatigi 1997. aastast toimetisi avaldama seetõttu, et oleks kahju, kui huvitavatest ettekannetest ei jääks jälge. „Et oleks rohkem osasaajaid,” ütles ta.
Paras lisas, et artikli avaldamine toimetistes on olnud motivatsioon ka esinejatele, seda enam, et artiklid on alati olnud varustatud viidetega, nagu teadusartiklil puhul nõutakse. „Toimetised on sellised väljaanded, millele võib soliidselt viidata.”
Allikas: Lääne Elu on-line, 8.02.2025