Ilon Wikland

Ilonist

Ilon Wikland (Maire-Ilon Pääbo) sündis 5. veebruaril 1930. a. Tartus. Iloni isa oli tsiviilinsener Max Pääbo ja ema “Pallase” lõpetanud maali- ja tekstiilikunstnik Vida Pääbo-Juse. Koolitee algas Tallinnas, kuid aastatel 1939-44 õppis Ilon Haapsalu 1. Algkoolis, sest tema vanemad läksid lahku ning tüdruk saadeti isa vanemate juurde Haapsallu. Isa jäi uue perekonnaga Tallinna, ema sõitis 1939. aastal Itaaliasse, kus asus Firenze Kuninglikus Kunstiakadeemias monumentaalkunsti õppima. Haapsalus elas Ilon oma vanavanematega väikeses puumajas Maarja Magdaleena Apostliku Õigeusu kiriku kõrval (Linda 2), kus tema vanaisa töötas. 1944. a. sügisel saatis vanaema 14-aastase Iloni koos kooliõe perega sõja jalust paadiga Rootsi, kuhu oli põgenenud ka isa pere. Tüdruk hakkas elama kunstnikust tädi juures Stockholmis. Ta õppis aastatel 1945-46 Akke Kumlieni raamatu- ja reklaamkunstikoolis, kus valmistati ette raamatukujundajaid; 1949 Stockholmi kõrgemas rakenduskunstikoolis, 1952-53 ja 1956 Signe Barthi maalikoolis. Ilon on täiendanud oma teadmisi ja oskusi ka Londonis ja Pariisis.

Ilon abiellus 1951. aastal rootslase Stig Wiklandiga – temast sai nüüd Ilon Wikland. Neil sündis 4 tütart: Helen, Birgitta, Fredrika ja Anna. Kodumaale tuli Ilon taas 1987. aastal, mil ta ei saanud Tallinnast kaugemale minna. Nii külastaski ta lapsepõlvelinna Haapsalut alles 1989. aastal. Sellest ajast alates on ta Haapsalus käinud mitmeid kordi. Praegu elab Ilon Wikland Stockholmis.

Iloni tööst

Astrid Lindgreniga kohtus Ilon Wikland kirjastuses Raben & Sjögren, kuhu ta 20-aastasena läks oma töid pakkuma. Astrid Lindgrenile meeldisid Iloni joonistused ning kirjanik andis talle kujundada oma käsikirja. Iloni mäletamist mööda oli see üks osa “Bullerby lastest”, ametlike allikate järgi on aga nende esimeseks ühiseks raamatuks 1954. a. ilmunud “Mio, mu mio”. Sellele järgnes 1955 “Väikevend ja Karlsson katuselt”, 1957 “Bullerby lapsed” jne. Algas pikaajaline koostöö ja sõprus.

1995. a. kirjutas Ilon koos Rose Lagercrantziga raamatu “Pikk, pikk teekond”, mis räägib kunstniku lapsepõlvest Haapsalus ja Rootsi pagemisest. Pildid on mõistagi kunstnikult endalt. Eesti keeles ilmus raamat 1996. 1997. a. kirjutas ja joonistas Ilon uue lasteraamatu “Sammeli, Epp ja Mina” (eesti keeles 1998), milles jutustab oma esimesest koolipäevast Tallinnas. 2005. a. valmis Ilon Wiklandil koostöös Barbro Lindgreniga lasteraamat “Minu vanaema majas” (eesti keeles 2006), mis räägib Iloni lapsepõlvest Haapsalus. 2012. a. ilmus Iloni enda kirjutatud ja illustreeritud “Kullake”.

Ilon Wikland on pälvinud oma töö eest auhindu ning tal on olnud mitmeid isikunäitusi.

Astrid Lindgren

Lastekirjanik Astrid Lindgren.

Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal taluniku Samuel August Ericssoni ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Rootsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia “Silmapiirilt kadunud maa”. Pärast kooli lõpetamist 1924 oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. 4. detsembril

1928. aastal asus ta sekretärina tööle “Kuninglikus Autoklubis” (“Motormännens Riksförbund”), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga.

1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Pipi lugude esimene raamat avaldati 1945. aastal. Järgneva kolme aasta jooksul nägid ilmavalgust järgmised kolm lugu. Kokku kirjutas Lindgren üksteist Pipi lugu.

9. septembril 1989 külastas lastekirjanik Astrid Lindgren ja tema raamatute illustraator, kunstnik Ilon Wikland, Haapsalut.

Valik Astrid Lindgreni kirjutatud raamatustest:

Pipi Pikksukk
Väikevend ja Karlsson katuselt
Vahtramäe Emil
Meisterdetektiiv Blomkvist
Hulkur Rasmus
Tjorven, Pootsman ja Mooses
Röövlitütar Ronja
Vennad Lõvisüdamed
Bullerby lapsed
Mio, mu Mio
Madlike
Madlike ja Jaanikingu põnn
Kaisa
Lärmisepa tänava lapsed
Lärmisepa tänava Lota
Pöialpoiss Nils Karlsson
Päevanurme