KIIDEVA KALURIKÜLA FOTOD

Kiideva oli üks väheseid kalurikülasid Eestis, kus kalapüük oli elanike peamine sissetulekuallikas. Kevadhooaja järel, jaanipäeva paiku, siirdusid Kiideva kalurid Saaremaa looderannikule Panga, Võhma, Tagaranna, Ninase ja Anseküla alla rändpüügile. Püüti peamiselt lesta ja räime. Tagasi tuldi mihklipäevaks. Saaremaale ehitasid kiidevlased oma peredele suvised hütid-elamud. Selline rändpüük oli tõenäoliselt kestnud sajandeid, veel 1960. aastatel olid Saaremaa külades kiidevlaste majad alles.

Kiideva kalurite fotokollektsioonis on 86 fotot ajavahemikust 1930 – 1980. Enamus fotosid on Kiideva kalurikülast, mõned ka naaberkülast Puisest. Lisaks mõned fotod Saaremaalt Ansekülast ja Ninaselt ning Hiiumaalt, kus Kiideva kalurid rändpüügil peatusid. Kiideva kalurite fotod on saadud põlise Kiideva elaniku Tiiu Tominga käest. 2002. aastal fotod skaneeriti ja küsitledes fotode omanikke, pani Tiiu Tomingas neile allkirjad. Kõik originaalid hävisid, kui Tiiu Tominga kodutalu Kiidevas 2008. aastal maha põles.

Pea kõikidel fotodel on allkirjad ning isikunimed välja toodud, mõnel ka eluaastad. Fotograafide nimed on enamuses teadmata, 1950ndate aastate fotode üks autoreid on Helmut Murd, kes pildistas Kiidevas ja Ansekülas. Rohkema info leidmine võib üsna raske olla, sest paljud teadjad on vahepeal meie hulgast lahkunud. Kui kellelgi siiski on infot fotograafi või isikute kohta piltidel, palume sellest teada anda meie teadurile kadri.laur(ät)salm.ee

Projekti käigus on fotod tehisintellekti abil parandatud ja suurendatud, defektid retušeeritud ja heledust-tumedust korrigeeritud. Tehisintellekti abil fotode parandamine on uus tehnoloogiline suund, mis on välja töötatud alles mõni aasta tagasi. Programm analüüsib fotol olevaid objekte ja leiab parima viisi fotode teravustamiseks ja parandamiseks. Kogu protsess ei ole veel täiuslik, seepärast tuleb kombineerida erinevaid programme ja tekitatud artefaktid välja filtreerida. Eraldi programm tuvastab nägusid ja parandab neid. Kiideva kaluriküla fotod parandas 2023. aasta mais-juunis Tiit Kaljuste. Täname Kultuurkapitali

Kala veest välja võtmas. Ca 1980.

Kala veest välja võtmas. Ca 1980.

Täislastiga kodu poole. Ca 1980.

Täislastiga kodu poole. Ca 1980.

Helmut Murd. Ca 1980.

Arvi Merendi ja Valdek Pärnaste. Ca 1980.

Arvi Merendi ja Valdek Pärnaste. Ca 1980.

Oleme õigel kursil! Arvi Merendi ja Valdek Pärnaste. Ca 1980.

Täislastiga sadamasse. 1970ndad.

Vasakpoolne Jaan Kliimant (1896-1980). 1960ndad.

Arvi Merendi. Ca 1980.

Kiideva paadid Saaremaal Ansekülas. 1930ndad.

Rahvatantsijad. 1950-1960ndad.

Pillimehed. 1950-1960ndad.

Pillimehed-rahvatantsijad. 1950-1960ndad.

Ida Aljas võrku parandamas. 1950ndad või varem.

Aleksander Isberg (1902-1968). 1961.

1961 suvi: Kalaküla paadimeister Aleksander Isberg (1902-1968) oma perega koduõuel.

Eduard Veesman, Valdek Pärnaste ja Vambola Maisalu. 1970ndad.

Kalurid Eduard Veesman, Valdek Pärnaste, Helmut Murd, Aleksander Aasma ja Aleksander Miller Puise sadamas. 1970ndad.

August Karila. 1960ndad.

Kalur Alfred Nõmmsalu (1918-1990)

Kalur Manivald Dunkel (1932-1996)

Kalur Endel Lõpp (1925-?)

Kalur Valdek Pärnaste (1929-1999)

Kalur G. Klimber

Kalur Aleksander Miller (1912-1986). 1983. aasta.

Kalur … ?

Kalur … ?

Kalur Eduard Veesman (1922)

Kalur Harald Isberg (1942-1982)

Kiideva naiskalurid Lehte Aasmaa ja Rita Aasla. 1950ndad.

Johannes Aasla.

Mõrra lappamine paadist vankrisse. Hobune – kalurite abiline. 1950ndad.

Mõrra lappamine paadist autosse. On saabunud tehnikaajastu. 1950ndad. Merel veoautos seisab püsi Endel Soon.

Uudo Hansmann.

Voldemar Lüüs akordioniga.

Tõenäoliselt Kiideva kandi poisid saksa mundris, kuigi mingeid erilisi tundemärke ei leia. Tundub, et jagatakse idarinde kampaanias osalenute medalit ehk Medaille Winterschlacht im Osten 1941/42. Aasta on ilmselt 1942. a teine pool.

Kiideva kool 1938. Foto Asta Kausilt.

Gustav Kont, Karla Paemurd ja Manivalt Dunkel Saaremaal Ansekülas. Ca 1960.

Kalurid puhkehetkel Puises: Edgar Kuusk, Aleksander Aasma, Uudo Hansmann, Jaan Murd ja Gustav Kont. Ca 1960.

Aleksander Miller Ristna sadamas räime sorteerimas. Ca 1960.

Valdeku ja Hulda pulmajärgsel hommikul merel koos Eedi, Miralda ja Saimaga. Ca 1960.

Valdek Pärnaste, Eduard Veesmann, Oskar Lillemäe ja kassapidaja Puises. Ca 1960.

August Karila angerjarüsade keskel. Ca 1960.

Saaremaal Ansekülas võrgust räime päästmas: Helmut Murd, Aleksander Aasma, Gustav Kont ja Jaan Murd. 1960ndad.

Ekskursioonile autokastis. 1950ndad.

Võrgust kilu päästmas: Kistu mehe poeg, Noorejuhani Johannes, Kistu mees. Saaremaal Ansekülas (?), 1930ndad.

Saaremaal Ansekülas (?) räime raputamine. 1930ndad.

Jakob, Gustav ja Rudolf Pärnaste. 1930ndad.

Kiideva noorus merel: Aleksander Kariler, Järve Ellen, Aleksander Aasma, Juhani Johannes. 1930ndad.

Voldemar Lüüs (vasakul) ja Endel Lõpp (?)

Miralda Klimbek, Gustav ja Eedi. Ca 1960.

Kiideva: paadile mootori paigaldamine. Ca 1960.

Mõrra laiali vedamine. Ca 1960.

Puise: Kiideva kalameeste lüli. Endel Lõpp, Jaan Murd. Ca 1960.

Mõrra laotamine. Ca 1960.

1956. aasta suvel (sügisel?) Ansejaani kuuris kalu puhastamas: (Oti) Luise Murd, (Luguste) Juuli Isberg ja (Järve) Linda Klimberg (Klimbek).

Varblast või Tõstamaalt: Maiva Dunkel, Amanda Ainuvee, Eduard Maripuu, Eduard Veesmann, Valdek Pärnaste, Enn Raudsepp koos naisega. Ca 1960.

August Karila ja Endel Lõpp jõudehetkel. 1960ndad.

Puises püügil: Taavo Kausi, Artur Raudma, Mihhail Stopkin, Johhannes Kausi, Uudo Hansmann. Ca 1960.

Johannes Aasma (Hansman; 1883-1944) ja Aleksander Aasma (1896-1938) Saaremaa rannas. 1930ndad.

Kiideva kalurid Saaremaal Ninasel 1932. aastal

Pärnaste pere kalurid: Gustav (Kustaw Päärman/Pernow; 1875-1961), Jakob (Jakob Pärnaste/Pernow 1877-1950), Rudolf (Rudolf Pärnaste/Pernow 1879-1955). 1930ndad.