Ants Laikmaa muuseumis

Tuuli Reinsoo tekstiil-installatsiooni näitus “Aino Maria tuli koju!”

11. august – 29. september 2024

Ants Laikmaa ateljees on 11. augustist kuni 29. septembrini üleval Tuuli Reinsoo tekstiil-installatsioon “Aino Maria tuli koju!”.

“Proovin alati oma töödes otsida sidet teatud inimeste või kogukondadega,” ütleb kunstnik enda loomingu kohta ning lisab, et näiteks hiljutised tööd on pühendatud ta enda perekonnale. 

Näitus “Aino Maria tuli koju!” on inspireeritud Ants Laikmaa värvikast isikust ning naistest ta elus. Reinsoo kirjeldab, et tema vaimusilmas elustus Laikmaa tütre Aino Maria lugu, kes oleks võinud olla filmidiiva, kui asjad oleks läinud teisiti. Ning lugu tütre kunstnikust isast, ümbritsetuna kirevatest orhideedest ja mitmetest muusadest ning kes oli juurdunud oma tallu, kuhu tütar kunagi ei jõudnud.  

Nii sündis Taebla maastikest, põlistest kindakirjadest, Ants Laikmaa joonistustest ning tema isiksuse hele-tumedatest kihtidest inspireeritud pintsak ja 1930. aastate stiilis filmidiivalik kleit, mille slepp tõmbab tuppa astudes õuest kaasa üleelusuurused orhideed. Isa ootab oma tütart, unes kui ka ilmsi. Kas Aino Maria tuli koju? On see fantaasia või tegelikkus, mis maalib kleidisabale lilli?  Ja ikka ei puutu nad kokku, ikka on aeg nende vahel…  

“Meil kõigil on tähtsaid unistusi, mis ei lähe täide,” ütleb Tuuli Reinsoo. “Aga kunstis on kõik päriselt. Kunst saab meile unistused tagasi anda. Anda meile veel ühe võimaluse, isegi, kui kaotame aega.” 

Tuuli Reinsoo on viltimisega tegelenud 2004. aastast. Näitustel on ta osalenud alates 2005. Ta on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige. 

Näitus “Aino Maria tuli koju!” jääb ülesse 29. septembrini. Ants Laikmaa muuseum on avatud K-P kell 11-17, pilet 4 € ja 5 €.

Herald Eelma graafika näitus

22. juuni – 10. august 2024

Ants Laikmaa ateljees on 22. juunist kuni 10. augustini üleval Herald Eelma graafika.

Graafik ja illustraator Herald Eelma tähistas sel aastal 26. märtsil oma 90. sünnipäeva. Laikmaa muuseumi näitusel on väljas nii illustratsioonid kui iseseisvad graafilised tööd. 

1959 lõpetas Herald Eelmaa Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala cum laude. Ta on töötanud vabakunstniku ning õpetajana Eestis ja Soomes, tema looming on pälvinud rohkelt tunnustust nii kodu- kui välismaal. Herald Eelma on illustreerinud romaani “Tõde ja õigus”, eepose “Kalevala”, luuleteose “Peer Gynt” jt. Ta on Eesti Kunstnike Liidu auliige ja 1999 tunnustati teda Valgetähe teenetemärgiga. Kunstnik elab Läänemaal Puises. 

Muuseumis saab osta Herald Eelma raamatut “Aeg ja joon”. Hind 25 €, tasumine sularahas.

Näitust saab külastada muuseumi lahtioleku aegadel K-P kell 11-17, pilet 4 € ja 5 €.

Ülle Meistri akvarellide näitus

5. mai-21. juuni 2024

Ants Laikmaa ateljees teisel korrusel on 5. maist kuni 21. juunini üleval Ülle Meistri akvarellide näitust.

Ülle Meister (1944–2021) lõpetas 1973. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika eriala raamatukujundaja-illustraatorina ning oli 1983. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema rohkem kui 2000 pildist koosnev kunstikogu sisaldab graafikat, pastelle, söejoonistusi ja akvarelle. Ülle Meistri töid on hoiul Eestis Rahvusraamatukogu ja Lastekirjanduse Keskuse kunstikogudes, erakogudes Eestis, Soomes, Austraalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja mujalgi.

Läänemaaga oli Ülle Meistri elu ja looming seotud 1980. aastatest, kui ta külaskäigud siia muutusid sagedaseks. Ajast, kui kunstnik leidis Läänemaal kodu ja ateljee, kohtame tema loomingus aina sagedamini Läänemaa motiive – kidur kibuvitsaõis kivisel rannal, udused hommikud täis kurgede kruukseid, luiged kui heledad pilved maa ja mere kohal, öökullid huikamas raba laugaste vahel…

Kunstnikule on omane oskus märgata ilu lihtsas ja argises. Tema looming tuletab meile meelde, et vaatamata kõigele on maailmas  palju helgust.

Näitusel olevaid akvarelle on võimalik osta. Huvilistel võtta ühendust Liisi Taimrega, liisitaimre@gmail.com, tel 525 3892.

Näitust saab külastada muuseumi lahtioleku aegadel kolmapäevast pühapäevani kell 11-17, pilet 4 € ja 5 €.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Maie Raamid OÜ. Fotod: Meelis Mägi

“Jüri Haini elust ja tegemistest” 

kuraator Marje Üksine

5. mai – 29. juuni

“Kultuuriloolane, kunsti- ja raamatuteadlane Jüri Hain sündis 4. juunil 1941. aastal haritlasperekonnas.

Varakult välja kujunenud kunstihuvi viis Jüri juba enne keskkooli lõpetamist graafikameister Voldemar Kanni juurde õpipoisiks. Sealt sai alguse tegutsemine kunstiväljal, mis kestis tema surmani.

Lõpetanud keskkooli 1959. aastal asus ta tööle Graafika Eksperimentaalateljeesse. Siitpeale sai temast aktiivne graafika propageerija, võtmeisik Tallinna graafikatriennaalide korraldamisel ja graafikute eestkõneleja.

Ta on koostanud üle saja kataloogi, graafikamapi ja raamatu, avaldanud üle kuuesaja kunsti- ja kultuurialase kirjutise. Tema töid on pärjatud mitmete auhindadega, ta on Kunstnike Liidu auliige.

1960ndatel alustas ta tihedat koostööd Rahvusraamatukoguga. Esialgu oli see seotud eksliibrisekoguga, mis laienes hiljem raamatuillustratsioonile. 2000ndatel alustatud Rahvusraamatukogu vanagraafika uurimise tulemusena sündis mitu näitust ja kataloogi. Oma elu viimaseil aastakümneil tegi ta aktiivst koostööd Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega tutvustamaks avalikkusele selle asutuste rikkalikke kunstikogusid.

Kümmekond näitust koostas ta enda tehtud fotodest, kunstist oma kodust ja enda koostatud- kirjutatud väljaannetest.

Jüri Hain suri 16. juulil 2022. Nekroloogis kirjutab Jaan Undusk “… temaga oleme kaotanud ühe neist vähestest, kes kandis oma peas kogu eesti kultuuri.”

Jüri Hain oli suur siinse maja sõber. Ta pidas lugu Ants Laikmaa mälestuse jäädvustamisest ja tuli sageli siia külla, olles kursis maja kultuurialase tegevusega.

Käesolev väljapanek on pühendatud Jüri Hainile ja sisaldab näiteid temale tehtud eksliibristest, mõnest portreest, tema enda loodust ja fotokollaaži näidetega mõnedest elusündmustest.”

Maie Kotkas “Teistmoodi pildid”

12. august – 30. september

Made Balbat

13. juuli – 31. juuli

Made Balbat on sündinud 12. oktoobril 1960 Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1988. aastal graafika erialal ning on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige. Balbat on töötanud kunstiõpetajana Tallinna Kunstikoolis (1990-1997). Praegusel hetkel on ta vabakutseline kunstnik, kes tegeleb peamiselt graafika ja illustratsiooniga.

Olen illustreerinud mitmeid lasteraamatuid. Kõik viimasel ajal tehtud illustratsioonid on teostatud digitaalselt. Minu viimaseks tööks on vabaloominguna valminud sari klassikaliste muinasjuttude ainetel. Loodan, et pildid pakuvad äratundmisrõõmu nii suurtele kui väikestele.

Digitaalne tehnika võlub mind oma mängulisusega. Pildi loomiseks kasutan digilauda ning spetsiaalset digipliiatsit. Pildi panen kokku kiht-kihilt programmis Photoshop, lisaks joonistusele kasutan ka fotokollaaži elemente. Digigraafikat on võimalik trükkida nii paberile kui lõuendile, erinevates formaatides.

Minu muinasjutupildid on nüüdseks jõudnud ka erinevatele toodetele, valik laieneb pidevalt. Käesoleval väljapanekul on näha kruusid, ostukotid, õlakotid, padjakatted, magnetid. Minu kodulehelt on lisaks võimalik tellida ka linaseid kleite ning T-särke.

Kõik näitusel olevad tooted on valmistatud Eestis.

 

Kontakt:

tel 517 4958

made.balbat@gmail.com

www.madebalbat.com

“Kolme kunstniku kohtumine Laikmaal”

Kuni 10. juulini oli Ants Laikmaa ateljees võimalik kolmapäevast pühapäevani näha Läänemaa kunstnike Taimi Ungersoni, Ahto Laadoga ja Ülo Telgmaa näitust “Kolme kunstniku kohtumine Laikmaal”.

Laikmaa vaim mõjutab

Maria Kristiina Ulas

5. mai – 7. juuni

Näitus Ants Laikmaa muuseumi ateljeekorrusel koosneb suurendatud ja prinditud visandiploki joonistustest. Teosed loovad ühenduse toonaste aegade ja praeguse hetke vahel, ühenduslüliks modell, visandiplokk, joonistamine, stuudioõhustik, visandiplokiga looduses uitamine. Avan oma joonistusraamatutes peidus olnud hetki, mida võimendab Ants Laikmaa muuseumi eriline jõuline meeleolu. Visandiplokil on oluline roll minu loomingus – mõtisklevates aja veetmise joonistustes, modelli jälgimises, figuurimoonutustes. Joonistusraamat on hea kaaslane elus tähelepanekute tegemiseks.

Tänan: Kultuurkapital, Ants Laikmaa Muuseum, Eha Nõmm, Andres Toodo, Marko Naturas, Matti Pärk, Paša Semjonov, Toon Vugts, Kärt Karjaste, Irina-Margarita Garus, Nikolai Vassiljev, Jakob Käst, Harri Loomus, Aleks, Anita, Margot Kask.

Maie Kotkas “Teistmoodi pildid”

13.08-30.09.2021

Olen hobifotograaf ja tegelenud pildistamisega juba alates aastast 2011. Esimeseks pildistamisvahendiks oli muidugi mobiiltelefon. Ühel hetkel tundsin, et selle võimalused olid end ammendanud ja tahtsin midagi enamat. Parajasti oli poes Nikoni kaamerate soodusmüük ka ja nii see läks. Pildistamine on õpetanud paremini loodust tundma. Nimelt, et iga lind, mis üle pea lendab või põõsas säutsub, polegi varblane.  Et peale kapsaliblikate on terve suur kirev seltskond õielt õiele lendamas. Muidugi on olnud ka palju praaki ja nässu läinud kaadreid. Just nendest algaski see teistmoodi piltide tegemine. Mänguline lähenemine nii tõsisele asjale, nagu seda on fotograafia, on pakkunud palju lusti ja avastamisrõõmu, et näe, mis välja tuli!

Osadest sellistest piltidest on saanud nüüd näitus, et ka teised saaksid vaatama tulla: kuidas teie neid pilte näete?

Ülo Telgmaa “Suveakvarellid”

09.07-06.08.2021

Akvarelliteoseid merest ja suvest.

Maalimisega hakkas Ülo Telgmaa (sünd. 1945) tegelema Nõukogude armees aega teenides. Aastatel 1965–1966 õppis Telgmaa Skrupskaja-nimelises Moskva kunstikoolis. Ta on loonud eelkõige loodusmaale ja ajaloolisi maale.

Anne Aaspõllu “Mõni kivi”

10.06-08.07.2021

Näitusel on tööd erinevates tehnikates. On õlimaali, akvarelli ja litograafiat. Kõiki neid ühendavaks on kivide motiivid.

Anne Aaspõllu on öelnud näituse kohta: “Käesolevale näitusele olen kogunud tööd, mille motiivideks on kivid – need aja kadumise tummad tunnistajad, mis näivad kestvat läbi aegade. Kivid, mis tunduvad ühtaegu nii tuimad ja eluta, kuid samas oma erinevais vormides mõjuvad elavaina ning on pea märkamatult pidevas muutumises.”

Tiiu Pallo-Vaik õlimaalide näitus “Mõeldes Johannes Võerahansule”

05.05-09.06.2021

Ohtrate kunstiauhindadega pärjatud, julgelt eksperimenteeriva akvarellistina ja akvarellitehnika jõulise arendajana tuntud Tiiu Pallo–Vaik on sündinud 1941. aastal, lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ning osalenud näitustel alates 1964. aastast.

Tema juhendajaks kunstiinstituudis sai Johannes Võerahansu, kelle delikaatselt suunavat, maalitehniliselt tundlikku ja tervikut hoomavat õpetamisstiili Tiiu Pallo-Vaik kõrgelt hindab. Johannes Võerahansu õpetaja omakorda oli Ants Laikmaa.

Pallo–Vaik kuulus noorte kunstnike ühendusse ANK 64 koos Marju Mutsu, Malle Leisi, Aili Vindi, Jüri Arraku, Tõnis Vindi ja teistega. 1960. aastate kunstiloos kujunes rühmitus oma ajastu mõttemallide julge intellektuaalse muutjana vaimse ja loomingulise vabanemise keskseks fenomeniks.

Tiiu Kammiste loodusfotod

05.02-31.04.2021

Näitusel on Tiiu Kammiste fotod, mis ta on kaamerasilma püüdnud Laikmaa muuseumi pargis ja mujal Läänemaa looduses.

Ants Roos

3. august 1941-13. juuni 2020

Itaalia vaated

Ants Roos jõudis koos abikaasa Anniga reisida Itaaliasse vähemalt pool tosinat korda. Kunstnikuna oli Roosi suur eeskuju Ants Laikmaa. Mõlemad armastasid pastellmaali.

Roosid külastasid Laikmaa lemmikpaiku – Capri saart ja Toscanat. Üks Capri vaade on tehtud samas kohas, kus kunagi maalis Laikmaa. See oli juhus, sest Ants Roos ei teadnudki, et Laikmaa on just seda motiivi maalinud.

Ants Roosi piltidel torkab silma pehme rangus, järgmisena märkab silm tõenäoliselt õrna tabamatut virvendust silmapiiril.

Sinimägedes sündinud Antsu pere sattus Läänemaale lootusega pääseda üle mere pakku peale tungiva punaarmee eest. „Aga meri oli juba kinni, ei pääsenud,” ütles Sulev Roos, Ants Roosi noorem vend, mõned aastad tagasi Lääne Elu ajakirjanikule Kaie Ilvesele antud intervjuus.

Ants Roos tudeeris põllumajandusakadeemias pisut maaparandust ja pärast kohustuslikku ajateenistust tegi elus pöörde, asudes õppima Leningradi kõrgemas sõjakoolis jalaväeohvitseriks. Tegevteenistus katkes 1973 ja pärast seda elas ta Haapsalus.

Oma esimesed pastellvärvid sai ta alles 40-aastasena. Pastell jäi kunstis tema ainsaks ja suureks armastuseks lõpuni välja.

1993. aastal algatasid Ants ja tema abikaasa Ann Sten Roosi muinasjutuvõistluse oma liiga vara surnud poja mälestuseks. Konkurss kestab siiani, praegu juba rohkem nende laste kiituseks, kes armastavad lugeda ja kirjutada.

Tiiu Kammiste fotonäitus “Naine modellina”

11.09-29.11.2020

Tiiu Kammiste on inglise keele õpetajast pensionär, kelle huviobjektiks sattus kunagi olema fotokaamera ja see huvi on teda saatnud siiani. Mitmeid fotonäitusi teinud Kammitse sõnab: “Nüüd, 80-aastaselt on aeg kõike rahulikumalt võtta. Kui käesolev, vist üsnagi üllatav väljapanek “Naine modellina” Ants Laikmaa musueumi seinalt oktoobri lõpus maha saavad, ongi rahulikuma elu elamise aeg kätte jõudnud…”

Eve-Ly Villberg “IDeaalide otsinguil”

8.08 – 10.09.2020

Maalimine ja joonistamine on ikka olnud kunstnikele abivahendiks, kuidas ennast värvide ja vormide kaudu nii identifitseerida kui ka maandada endas üles kerkivaid tundeid ja emotsioone.

Eve-Ly Villberg ( sünd.1964) arvab, et on ikka ideaalide otsinguil  – nii inimese, isiksuse kui ka kunstnikuna.

Kunstihariduse omandanud Tallinna Kunstigümnaasiumis (end. Tall. 24.KK), Tallinna Rahvaülikooli Villu Tootsi Kirjakunstikoolis  ja töötanud kujunduskunstnikuna  Hotellis Olümpia, TK Autoteenindus, AS Refit .

Alates 2013.aastast maalinud Lootuse Maalistuudios Kerttu Soansi juhendamisel.

2019.a. lõpetanud  EKA Avatud Akadeemia  fotorealistliku maali kursuse.

Peene pintsli käsitluse oskusi lihvinud viimasel aastal Tallinna Kalligraafia Koolis.

Vaba eneseväljendusena sündinud õlimaalide tonaalsus ja struktuur väljendavad kunstniku käesoleva eluetapi meele-ja tundeelu. Kui varasemad maalid on olnud rohkem erksavärvilised ja spaatliga teostatult paksukihilised siis näitusel olevad maalid on pigem akvarellilikud ja põhiliselt teostatud  svammi ja peene pintsliga.

FB Eve-Ly Art Gallery

Instagram evelyartgallery

Ahto Laadoga “Ärkamine peale vaikelu”

5.06 – 8.07.2020

Kunstnik Ahto Laadoga ütleb seekordse näituse kohta nii:

“Kuna näitus juhtub olema vahetult peale kurja koroonakriisi, siis panin näituse pealkirjaks „ÄRKAMINE PEALE VAIKELU“.  Pildivalik on minu viimase aja töödest, mis valminud koroonakriisi ajal. Kohad, mida olen kujutanud on äratuntavad läbi Haapsalu linna. Maalidel on inimesed, kes kaudselt tuntavad ja loovad positiivseid emotsioone sellesse rusutud aega. Kevad algab ju ikkagi! Head vaatlemist.”

Urmas Viik. Vigala 1939

Urmas Viik on oma näituse kohta kirjutanud:

Trükkisin litograafiasarja “Vigala 1939” 2001. aasta sügisel Taanis Hjoerringi graafikatöökojas. Kodust lahkudes võtsin kaasa tillukese sõjaeelse pulmafoto. Teadsin sellel rahvarohkel pildil olevat oma tookord noorukiealise äia, tema venna ja õed ning veel nii mõnegi tuttava inimese. Kaamerale suunatud rõõmsad näod, noored ja vanad, mehed ja naised ning pruutpaar. Vaevalt, et keegi siin lähenevale ohule mõtles. Mõtteniit tollesse ajahetke saigi sarja käivitajaks. Muidugimõista ei ole siin peale kõnealuse foto midagi dokumentaalset. “Vigala 1939” keskmeks on suureformaadiline graafiline leht ning selle satelliitideks väikseformaadilised tööd. Need väikesed lehed on miniatuursed visuaalsed jutukesed. Noppisin neile pulmafotolt välja üksikud pulmalised ning lisasin portreedele mitmesuguste graafiliste kujundite abil vihjeid nende võimalikule saatusele. Mõne aasta möödudes oli kogu maailm ja sealhulgas ka üks Lääne-Eesti maakond muutunud…
Aga miks just Ants Laikmaa majamuuseum? Laikmaa oli ju Vigalast pärit. Nii lihtne ongi!

Urmas Viik on sündinud 1961. aastal. Ta on lõpetanud kunstiülikooli (ERKI, EKA) 1991. aastal. Viik on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1990. aastast. Ta on töötanud  professorina Tallinna Ülikooli kunstiosakonnas, samuti Eesti Kunstiakadeemias, kus ta oli ka graafikaosakonna juhataja. Hetkel on Viik vabakutseline kunstnik.

Keiu Kuresaare joonistuste ja pastellmaalide näitus “Vestlus ateljees”

avatakse Laikmaa muuseumis neljapäeval, 12. septembril kell 14.00

Keiu Kuresaar tutvustab oma näitust nii:

“Suvel, näitust ette valmistades külastasin Ants Laikmaa majamuuseumi ja mulle tundus, et selles intiimses ateljees on tõepoolest kohal ka majaperemehe enda vaimsus. Nii toongi siia ateljeesse mõned isiklikud stuudiovisandid, et nende kaudu astuda dialoogi austatud maestro ja kunstipedagoogiga. Omavahelises vestluses saame rääkida kunstist, üle aegade ulatuvast kunstniku ja kunstipedagoogi rollist. Tähelepanelikul kuulajal on võimalik kõrva taha panna sarmika mentori näpunäiteid ja soovitusi.”

Keiu Kuresaar on õppinud EKA-s klassikalist maalikunsti ja omandanud samas haridusteaduste magistrikraadi cum laude kunstiõpetajana.

Praegu õpetab Keiu Kuresaar kunstihuvilisi Laagris, Kohilas ja Järvakandis.

Taimi Ungersoni näitus “Kotka lennul”

09.08-11.09.2019

Taimi Ungerson kirjutab oma näituse kohta nii:

Nagu varasemate nii ka selle näituse põhjal ei selgu, mis on minu lemmikteema. Küll aga on kindlalt säilinud pastellitehnika. Laikmaa muuseumi näituse jaoks valisin välja pildid, millel on näha erinevaid aastaaegu, nende vaheldumist ning minu meeleolu muutusi melanhoolsest rajuni. Väljenduslaadilt on pildid traditsioonilised või kujutluslikud. Olemuselt tunnetuslikud. Ei teagi, kas see tuleb valguse küllusest või kasinusest või lihtsalt pilvede vaatamisest. Muidugi pole kuhugi kadunud minu huumorivajadus ja grotesk, mis sellel näitusel jäävad pigem varju, kuid mida endiselt inspireerib igapäeva elu.

Kokkuvõttes – on raamitud midagi, mis toimub Kotka talu ümbruses läbi aasta perspektiiviga ajas ja ruumis.

Head vaatamist!

Peeter Ulase joonistuste näitus “Olemisraev”

10.07-08.08.2019

Peeter Ulase (1934-2008) koht 20. sajandi teise poole eesti graafikas on võrreldav Eduard Wiiralti omaga 20. sajandi algupoolel. Kuigi ta hindas kõrgelt Wiiraltit, oli talle lähedasem Kristjan Raud, selle ekspressiivne, kõigest üleliigsest puhastatud  ideekunst, millel  juured  sügaval rahva vaimulaadis ja põhjamaises looduses. Tema looming on pälvinud nii Kristjan Raua nimelise aastapreemia (1982) kui ka Eduard Wiiralti preemia elutöö eest (2004), samuti peaauhinna Tallinna I graafikatriennaalil (1968). Alates ERKI lõpetamisest 1959. a. äratas ta tähelepanu eeskätt  estampidega, milles tehniliste võimaluste meisterlik kasutamine ühendub  võimsa, nii  loodusest, kaasaegsest kunstist, moodsast tsivilisatsioonist  kui ka  ümbritsevast elust  inspireeritud  kujundliku fantaasiaga. Viimane avaldub eriti vahetult joonistustes, mida ta on teinud  kõigil  loomejärkudel, jättes 1980. aastate teisel poolel – 1990. aastate algupoolel estambi peaaegu täiesti kõrvale. 1989. a. osales ta sürrealistide rühmituse „Para’89“ asutamises, mis  tulenes  ootuspäraselt tema kujutluspiltide iseloomust ja emotsionaalsest veenvusest. Sürrealistliku tunnetuse pitserit kannab ka tema hilisem estambilooming, mis naaseb uuel ringil abstraktsiooni juurde pärast 1960. aastate teist poolt ja 1980. aastate algust.  Väljapanek M. Lepale kuuluvaist P. Ulase sürrealistlikest  joonistustest  avati Tartu Kunstimuuseumis näituse „Kirg ja valu“ raames 12.detsembril 2008; 15. detsembril kunstnik suri.

(Tekst: Mai Levin)

Maria-Kristiina Ulas kirjutab oma isa näituse kohta nii:

“Ants Laikmaa muuseumis tulevad näitamisele muu hulgas seni eksponeerimata portreelised vabajoonistused, mis astuvad ootamatusse dialoogi Ants Laikmaa pärandiga ning asetuvad muuseumi ruumides uude konteksti.

Ants Laikmaa muuseum on eriline koht Peeter Ulase joonistuste eksponeerimiseks. Ehituse ja maade mastaapsus on võrreldavad isa tegevusega Saaremaal mereäärses Lõuka talus, selle ülesehitamise ja arendamisega. Nii nagu Laikmaa maid ehivad nimelised tammed ja kuuseallee, leidis isa inspiratsiooni Lõuka rannamändide võimsast ilust.

Portree oli nii Laikmaa kui Ulase jaoks oluline žanr. Isa joonistas palju väljendusrikkaid portreid nii Asuka küla põnevatest inimestest, kui Tallinna koduloo uurijatest. Tähtsat rolli mängisid aga alati ka portreelised vabajoonistused, nii suure- kui väikeseformaadilised.

Sel näitusel on näha hinge igavikulist sügavust puudutavad üldistatud näod, mis pakuvad  uut mõõdet inimese olemuse mõistmisel. Joonistused on pärit viimasest loomeperioodist.

Peeter Ulas oleks 2019 aastal saanud 85-aastaseks, nii on see näitus kummardus tema üle aja kestvale loojanatuurile ning on tähenduslik, et see toimub Ants Laikmaa muuseumis.

Näituse pealkiri “Olemisraev” pärineb Boriss Bernsteini esseest ning on kokkuvõtlikult võimsaim termin Peeter Ulase loojanatuuri mõtestamiseks.”

 

Peeter Ulase joonistuste näitus “Olemisraev” toimub Ants Laikmaa muuseumis 10.07-08.08.2019.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Janina Päädami fotonäitus

Alates 5. maist 2019

Autor on end ja oma näitust tutvustanud nii:

“Olen Janina Päädam, orhideehuviline Raplamaalt. Orhideesid hakkasin kasvatama 2008. aastal ning siis said ka esimesed pildid neist jäädvustatud. Aastal 2013 hakkasin pildistama juba näitusele sobilikke pilte. Ma ei ole fotograaf, vaid asjaarmastaja, kes teeb pilte oma õitsevatest taimedest. Kuna osa orhideesid nõuab spetsiaalseid savipotte, siis hakkasin käima ka keraamikat õppimas ning nüüd juhendan ise keraamikaringi Tamme küla huvikeskuses.

Näitusel saab näha fotosid uhkematest õitsemistest.”