Haapsalu raekojas

Suure põgenemise lood Haapsalu raekojas

20. september 2024 – 24. august 2025

Haapsalu raekojas on üleval Suurt põgenemist meenutav näitus „Saatuseaasta 1944 Läänemaal“. Kui muidu on üle Eesti avatud tekstistendidega välinäituseid, siis Haapsalu raekoja näitus on üks väheseid näitusi, kus oluline osa on põgenemise esemelisel pärandil.

80 aastat tagasi põgenesid kümned tuhanded eestlased oma kodumaalt. Paljud arvasid, et lahkumine on ajutine ning Teise maailmasõja lõppedes õnnestub neil Eestisse naasta. Pagulus venis aga aastakümnete pikkuseks ning paljud põgenikud ei näinud oma kodumaad enam kunagi.

Haapsalul ja Läänemaal laiemalt on Suure põgenemise loos oluline roll. Lisaks kohalikele põgenejatele saabusid siia tuhanded põgenikud, kes soovisid jõuda läände. Haapsalu oli kui vahepeatus, kus paanikas inimesed said korraks peatuda ja mõelda, kuidas ja kuhu edasi liikuda.

Suure põgenemise 80. aastapäevale pühendatud näitusel „Saatuseaasta 1944 Läänemaal“ saab ülevaate Teise maailmasõja aegse suurpõgenemise sündmustest Läänemaal nii viimaste uurimistulemuste kui ka üksikisikute mälestuste põhjal.

Näitusel on eksponeeritud lugudega esemed, millest mitmed on põgenikega Läänemaalt läbi käinud ja põgenike palvel kodumaale tagasi jõudnud. Need on esemed, millest tulevad välja inimeste saatused. Näiteks on näitusel Saksamaa põgenikelaagris õlgmadratsi kangast valmistatud seljakott, mis räägib loo väikese lapsega põgenenud perekonnast. Paljud lood ja esemed on seotud just läänlastega.

Lisaks on näitusel lood inimestest, kes põgenesid läheneva idarinde eest Läänemaale, kus asuti tühjaks jäänud taludesse ning alustati siin uut elu.

Ajaliselt hõlmab näitus aega Punaarmee baaside loomisest Eestis 1939 kuni 1944. aastal lahkunud inimeste lugudeni põgenikelaagrites Rootsis ja Saksamaal.

Lisaks näitusele raekojas on Raudtee- ja sidemuuseumis Haapsalus üleval mininäitus „Saatuseaasta 1944 Läänemaal. Rööbastelt paati“.

Näitused kuuluvad Eesti Mälu Instituudi üle-eestilisse näituste sarja „Saatuseaasta 1944”.

Kuraator: Kadri Laur

Kujundajad: Anneliis Aunapuu, Anni Vakkum

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Mälu Instituut, Pärnu Muuseum, Rahvusarhiiv, Saaremaa Muuseum, Tallinna Linnamuuseum, Vormsi Kodukandi Ühing, Artur Saaliste, Enn Nõu, Kalev Sepp, Maria Gilbert, Mari-Liis Eskusson, Riho Luhter, Riina Reinvelt, Anu Laur, Talis Vare, Märt Maiste, Rauno Pukk, Henry Viiret, Eve Otstavel, Egon Erkmann, Maarja Kõuts, Anne Suislep, Grano Digital OÜ, Lipuvabrik OÜ, Nurme Productions OÜ, Metaller OÜ, MTÜ Taebla Taaskasutus, Silbra OÜ.

Näitus jääb avatuks 24. augustini 2025.

„Dr Hans Alver – Haapsalu patrioot ja visionäär“

 

Haapsalu neljakordse linnapea dr Hans Alveri (1887 – 1941) elu ja tegevust tutvustav näitus on raekojas avatud alates 14. juunist 2021.

Näitusega „Dr Hans Alver – Haapsalu patrioot ja visionäär“ hoiame au sees inimest, kelle teod ja tegutsemine mõjutavad meid tänaseni. Haapsalu linnapea oli ta aastatel 1931-1940. Dr Hans Alver, kelle küüditamisest sai tänavu 14. juunil kaheksakümmend aastat, tõstis Haapsalu väikelinna staatusest kõrgemale. Tema tegevust arsti ja linnapeana tiivustas nägemus Haapsalust kui maailmaklassi kuurortist. Hans Alveri kui arsti parimad omadused: leidlikkus, omakasupüüdmatus, julgus ja enesevalitsemine tulid kasuks ka linna juhtimisel. Üle Euroopa kogutud inspiratsioon kurortoloogia arendamisel aitas Alveril luua Haapsalut, mille üle oleme uhked tänagi.

Unikaalne materjal, mille põhjal näitus on koostatud, säilis tänu perekonnale, kes on läbi keeruliste aegade hoidnud isa ja vanaisa pärandit. Eriline tänu linnapea lapselapsele Jaan Alverile, kes usaldas muuseumile perekonna arhiivi ning oli kogu näituse loomise juures kaasas.

Tutvustame unikaalsete säilinud materjalide abil esimese Eesti Vabariigi aegse Haapsalu linnapea väljakutseid seoses oma visioonide elluviimisega, et luua atraktiivset keskkonda elanikele ja külastajatele ning populariseerida tervistavat muda. Näitusel saab näha dr Hans Alveri enda käega dokumenteeritud materjale, esemeid ja fotosid, samuti abikaasa ja poja mälestusi.

Raekoja näitused moodustavad ühtse temaatilise ja visuaalse terviku tutvustades Haapsalu linna ja eluolu 19. sajandi lõpust kuni 1940. aastate alguseni. Täiendatud on eestikeelne buklett „Kuurortlinna teejuht“, mis tutvustab Haapsalut ja linna kultuurielu oluliselt mõjutanud inimesi. Lisaks neljakordsele linnapeale dr. Hans Alverile on uues bukletis välja toodud Ernst ja Ella Enno, Ants Laikmaa, Cyrillus Kreek ja Roman Haavamäe.

Näituse meeskond tänab Eesti Kultuurkapitali, Haapsalu linna ja perekond Alverit.

Pulmas, talgutel ja kõrtsis

Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses

 

Läänemaa rahvarõivad on värvikirkad ja kaunid. Rahvariided kujutavad endas eelkõige talurahva traditsioonilist rõivastust, mida on mõjutanud kohalikud tavad ja arusaamad. Näitusel „Pulmas, talgutel ja kõrtsis“ on välja pandud vähemalt üks rahvarõivakomplekt igast Läänemaa kihelkonnast, ka nendest, mis tänase haldusjaotuse järgi kuuluvad ümbritsevatesse Pärnu ja Rapla maakondadesse. Näitus kajastab ajastut, mil rahvarõivad olid veel igapäevaselt kasutuses. 1912. aastal rahvarõivaainest kogunud Erik Lamberti kirjeldust, et Hanila kihelkonnas kandsid naised liistikut „pulmas, talgutel ja kõrtsis“ saab tol perioodil laiendada rahvarõivastele üldiselt. Kuigi 19. sajandi lõpus hakkas rahvariiete igapäevane kasutamine vaikselt kaduma, siis ei juhtunud see üleöö ja Läänemaalt on teada, et Vormsil kanti rahvariideid näiteks kuni teise maailmasõjani.

 

Näituse teeb eriliseks selles osalenud inimeste ja asutuste arv – enamik rahvariideid pärinevad inimeste kodudest ning paljud neist on näitusele jõudnud esimest korda. Lisaks tegi Haapsalu raekoda näituse loomisel koostööd ka mitmete teiste muuseumitega lähedalt ja kaugelt. Kokku on näitusel 24 koostööpartnerit.

Rahvuslik moelava

Rahvuslikud mustrid moodsas rõivastuses

 

Minevikust pidepunktide ja oma juurte otsimine on eestlastele omane, see aitab meil oma identiteeti ikka ja jälle uuesti luua ning hoida. Rahvariietelt pärit mustrid  ̶  vöökiri, käisekiri, seelikutriip, kaheksakand, lill ja romb, maasikas ja piibeleht  ̶  on ilusad, eestlastele omased ja tuttavad. Need on endas alati kandnud sügavamat sõnumit – nad on olnud osa rahvuslikust propagandast, aidanud vastu panna võõrale ideoloogiale, tõstnud rahvuslikku uhkustunnet, manifesteerinud eestlaseks olemist.

Viimase sajandi jooksul on väikeste vaheaegadega pea igal kümnendil kaasaegsete ja moodsate rõivaste kujundamiseks pöördutud Eesti oma etnograafilise pärandi poole. Väike valik nendest on koondatud Haapsalu raekoja näitusele, püüdes valikus lähtuda eelkõige Läänemaa mustritest, kuid kaasatud on ka naaberpiirkondade mustreid. Eksponeeritud esemed kuuluvad Eesti Rahva Muuseumi kogudesse ning näituse kuraatoriks on Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt.

„Kaks kodu“

 

Näitus viib meid kahe Haapsalu linnakodaniku sajandivahetuse koju ja annab võimaluse tutvuda kahe perekonna elustiiliga. Kälimehed Johannes Waldmann ja Harald Dampf on elanud Haapsalus aadressidel Uus-Sadama 8 ning Õhtu Kallas 3, perekond Gernetite koduks Haapsalus oli villa Friedheim, Supeluse 2.

Näitus loob eelmise sajandivahetuse Haapsalu linnakodutunde, pakkudes külastajatele võiamalust mõtiskleda kodu ja perekonna tähenduse üle.

Mida tähendab kodu? Kas kodu on seal, kus on su süda ja hing või seal, kus oled sa ise? Kas sul võib olla kaks kodu?

Avatud alates 21. juunist 2019.

Näituse kuraatorid: Karin Mägi, Asta Veenpere

Kujundus ja graafiline disain: Anneliis Aunapuu

Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali.

LASTELE!

• Prindi välja tööleht ja meisterda endale oma tuba: TÖÖLEHT “Kaks kodu”
• Prindi välja visand, mille abil saad joonistada enda väikese sugupuu. Uuri koos vanematega oma sugupuud. Kes on sinu juured? Millega tegelevad sinu vanemad ja vanavanemad? Joonista puuvõrasse perepilt. Sugupuu_visand

“Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas”

Eesti Kunstimuuseumi 100. sünnipäevale pühendatud rändnäitus

13.04 – 2.06.2019 Haapsalu raekojas

Alates 13. aprillist on võimalus külastada Haapsalu raekojas (Kooli 2) „Eesti Kunstimuuseum 100“ juubeliprogrammi kuuluvat näitust „Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“. Näitus toimub koostöös Sihtasutusega Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja jääb avatuks 2. juunini 2019.

Näitusel „Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“ on eksponeeritud väärtuslikud 17.–21. sajandi teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudest, mis pakuvad kaasahaaravat sissevaadet kunstižanrite ja kujutatud motiivide arenemisest ajas ja ruumis. Näitus, mis tõstab kunstiajaloo ratastele, loob dialooge eri ajastutest pärit kunstiteoste vahel ja kaasab näiteid portreekunstist, maastiku- ja olustikumaalist; lisaks teemad, mis pakuvad tuttavaid meeleolupilte. Näitusel näeb kunstnike tõlgendusi argitegevustest, perekondlikest tavadest ja seda, kuidas on kujutatud linnaruumi ja valgust ning kuidas läbi sajandite on arenenud muusikaga seotud teemad. Valikutes seguneb klassika kaasajaga, väliskunst eesti kunstiga. Näitusel osaleb ka Haapsalust pärit kunstnik Elis Saareväli.

Kuraator: Eha Komissarov

Koordinaator: Tiiu Parbus

Kujundaja: Neeme Külm

Näituse graafilise tunnuskujunduse kontseptsioon: Asko Künnap

Graafiline disain: Tuuli Aule

 

Näitusega kaasnevad Kumu hariduskeskuse publikuprogrammid ja töötoad.

PUBLIKUPROGRAMMID
13. aprill kell 12.00 kuraatorituur Eha Komissaroviga
27. aprill kell 12.00 venekeelne ekskursioon Darja Andrejevaga
1. juuni kell 13.00 programm lastele ja peredele
1. juuni kell 15.00 kuraatorituur Eha Komissaroviga
2. juuni kell 15.00 venekeelne ekskursioon Darja Andrejevaga

Muuseumitund
RÄÄKIMATA KUNSTILOOD
Kõikidele kooliastmetele
Muuseumitunni kestus 60–90 minutit.
Hind osaleja kohta 3 €, m uid kulutusi muuseumitunnile ei lisandu.
Kahele gruppi saatvale õpetajale sissepääs tasuta.
NB! Muuseumitunnid on tasulised k a piletivabadel päevadel.

Muuseumitunni tellimine: +372 5332 7332, maarja.kouts@salm.ee

Haapsalu raekoja kassast on võimalik küsida iseseisva tegevustöö lehte lastele ja peredele. Tegevusleht on tasuta eesti, vene ja inglise keeles.

„Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“ on osa Kumu kunstimuuseumi suures saalis 05.07.–10.11.2019 toimuvast „Eesti Kunstimuuseum 100“ juubelinäitusest „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kaubamaja, Nordic Hotel Forum

„1982“

Eesmärk on näidata ühte aastat sajandivanuse Eesti Vabariigi ajaloos. Aasta 1982 esindab sellel ajateljel 48 aastat kehtinud Nõukogude korda Eestis – pea kaks põlvkonda kestnud okupatsiooniaega.

Kohalik agronoomist amatöörfotograaf Ants Maripuu (1952 – 2015) jäädvustas töö kõrvalt kolhoosikogukonna argipäeva. Tollal ei peetud seda eriti pildistamisväärseks, kuid tänaseks on neist piltidest saanud unikaalne ajalooallikas.

Käesolev näitus annab läbilõike toonastest inimestest oma unistuste ja pürgimustega, mis ei hoolinud valitsevast võimust ega ideoloogiast. Paljuski nende inimeste osavõtul taastati järgmisel kümnendil oma Eesti riik. Näitus ei anna hinnanguid, ei halvusta ega tõsta ka pjedestaalile – jäägu see vaataja otsustada.

Fotode pealkirjades on kasutatud lööklauseid ja mõtteid Haapsalu rajooni ajalehe „Töörahva Lipp” 1982. aasta numbreist. Osa näitusel eksponeeritud esemetest pärineb Rõude muuseumist.

Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Näituse kuraatorid: Tiit Kaljuste, Anton Pärn, Karin Mägi

Vaata ka veebinäitust. Siin on fotod kaheksakümnendatest pärit esemetest, mida Läänemaa koolinoored oma kodudest leidsid.

„100 jahipüssi ja Läänemaa meeste jahitrofeed“

Haapsalu raekojas on eksponeeritud 100 jahirelva Eesti Ajaloomuuseumi ja Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kogudest 17. sajandist kuni 20. sajandi lõpuni, alates eestlaetavatest ränilukuga püssidest kuni moodsate masstoodetud relvadeni, pärit nii Euroopast, Aasiast kui ka Ameerikast.

Läänemaa jahimehed on toonud näitusele oma parimad, Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) medaleid ja ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud jahitrofeed. Näitus jääb avatuks 2017. aasta detsembrini.

Näituse kuraator:
Jaak Mäll (Eesti Ajaloomuuseum)

Näituse kujundus ja teostus:
Jaak Mäll
Märt Maiste
Metaller OÜ

Graafiline kujundus:
Anneliis Aunapuu

Näituse meediakajastused:

ERR-i uudislõik näituse avamisest

Laane_Elu_17 12 2016_artikkel

Ants Laikmaa 150. Eesti Kunstimuuseum tuleb külla.

Reedel, 3. juunil kell 17.00 avati Haapsalu raekojas (Kooli tn 2) näitus “Laikmaa 150. Eesti Kunstimuuseum tuleb külla.”

Näitus on pühendatud Ants Laikmaa läbi elu kestnud sidemele Läänemaaga. Muuhulgas on eksponeeritud mitu kunstniku tuntuimat tööd – nii kodutalus Paibal valminud varane portree vennatütar Almast, märgiline „Lääne neiu” kui ka ajalise telje lõpp-punkti tähistav „Talvemaastik”, vaade Taebla maja aknast.
Kuraator: Liis Pählapuu
Kujundaja: Liina Siib

Näitus on avatud 4.06 – 30.10. 2016.

Parima ülevaate Ants Laikmaa elust ja loomingust saab, kui külastada lisaks raekoja näitusele ka tema koduateljeed Taeblas – Ants Laikmaa muuseumi. Seal näeb Liis Pählapuu ja Liina Siibi poolt uuendatud püsiekspositsiooni pealkirjaga “Ants Laikmaa ja tema inimesed”.

Ühe muuseumi pileti ettenäitamisel sissepääs teise muuseumi poole hinnaga.

Näitust tutvustava haridusprogrammi kohta leiab infot siit.

Pronksspiraalidest vaselisteni – 1000 aastat rõivailu

12. dets. 2015 – 22. mai 2016

Eesti Rahva Muuseumi külalisnäitus „Pronksspiraalidest vaselisteni – 1000 aastat rõivailu“ tutvustab ühte omanäolist tava kaunistada rõivaid väikestest traadist keeratud spiraaltorukestest mustritega. Arheoloogia andmetel on Eesti aladel selline komme jälgitav alates viikingiajast, mil matustesse ilmuvad pronksspiraalikesed ja nendest tehtud mustrid. Komme ehtida end pronksspiraalide ehk vaselistega hääbub Eesti aladel lõplikult alles 19. sajandi jooksul. Sellest ajast on jõudnud viimased katked Eesti Rahva Muuseumi kogudesse. Näitus jälgib selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade.

Välja on pandud näited muinasaegsetest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste kaunistusteni. Näitus süüvib põhjalikult nende mustrite valmistamise võtetesse. Nõnda on tänapäevastel disaineritel, ehtekunstnikel ja käsitööhuvilistel põnev tundma õppida üht arhailist tehnikat. Nendes peentes mustrites on kindlasti ajatut ilu, mis lummab ja inspireerib ka tänapäevaseid inimesi.

Pronksspiraale ei nähtud ainult kaunite ehetena. Neile omistati kaitsemaagilist jõudu kurjade vaimude vastu ning sestap kanti spiraale ka enim kaitset vajavatel kohtadel inimkehal. Näiteks spiraalidest põll kaitses minevikus naise kõhtu ja üska, kus kanti last. Samas rõhutasid metalse läikega kaunistused inimese sotsiaalset ja majanduslikku staatust. Kõige rikkalikumalt olid naised kaunistatud kõige viljakamas eas – pruudi ja nooriku staatuses.

Lisaks on matustest leitud spiraaltorukestest mustrid peamiseks allikaks rõivastest, mida siinsed inimesed minevikus kandsid. Külastajad saavad näha teaduslikku rekonstruktsiooni Kukruse kalmistu (12. sajandi lõpp) leidude põhjal valminud naise rõivakomplektist, mis ühtlasi on killuke ERMi tulevasest püsiekspositsioonist.

Tule ja tutvu, kuidas on võimalik väikeste maapõuest leitud katkendite põhjal luua ettekujutus omaaegsest pidurõivast.

Kuraatorid Jaana Ratas ja Riina Rammo, kujundaja Jaana Ratas.