Iloni Imedemaal

Näitus Ilon Wiklandi 50 aastasest loometeest

 

Siit, Haapsalust, sai alguse teekond ja siia tuli maailmas tuntust ja tunnustust kogunud kunstnik tagasi. Küll mitte ise, vaid oma loominguga. Aastal 1944 Haapsalust Rootsi pagenud tütarlaps ei osanud hingeski aimata, et temast saab võõrsil raamatukunstnik ja et tema loometee on kord lahutamatult seotud maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreniga. Ja mitte üksnes Lindgreniga. Wiklandi pildid ehivad paljude eri maade autorite teoseid. Ajapikku tulid ka omaeluloolised pildi- ja autoriraamatud.

Ilon Wiklandi poole sajandi pikkune loometee on sellel näitusel esmakordselt vaataja ees kümnendite kaupa. See annab võimaluse jälgida kunstniku käekirja arengut ning muutusi kujutamislaadis. Samas jäi Wikland alati truuks oma stiilile. Teda ei mõjutanud kunstis vahetuvad moevoolud. Ta ei katsetanud erilisi tehnikaid ja jäi kõrvale tegelikkuse tingliku peegeldamise suundumusest.

Kunstnik teadis, et tema tugevus seisneb laste kujutamise oskuses. Oli (ja on) vähe neid, kes tabaksid nii ehedalt nende tundeid ja liikumist, kujutaksid nii äratuntavalt kodust keskkonda – pilla-palla lastetubasid ning õdusaid maju ja aedu.

Esmakordselt näeb siin näitusel Wiklandi kujundatud postkaarte ja marke, samuti lehekülgi tema visandiplokist. Piltide kõrval on esitatud sündmusi Iloni elust ja sellest, mis samal ajal Eestis, tema esimesel kodumaal toimus. Saagu sellest näitusest imeline rännak Iloni jälgi pidi.

Kuraator: Katrin Ehrlich

Tekst: Krista Kumberg

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

20. mai – 7. jaanuar 2024

Vanavanematel on Ilon Wiklandi elus olnud väga eriline roll. Esimesed kolm eluaastat kasvas Wikland üles Tartu vanaema Amalie juures. 8-aastaselt asus ta elama Haapsallu, vanaema Julie ja vanaisa Aleksandri hoole alla. Ilon Wikland on naljatlemisi öelnud: “Ja et ma olen nii enam-vähem viisakas, see on minu vanavanemate teene. Ma olin kui nende laps lihtsalt.”

14-aastaselt sõja eest Rootsi põgenenud Ilon kahjuks hilisemas elus oma vanavanemaid ei kohanudki. Küll aga pidi ta nende peale kindlasti sageli mõtlema. Astrid Lindgreni ja ka teiste kirjanike lugudes, mida Wikland on illustreerinud, kohtame tihti vanavanemaid ning vanatädisid-onusid. Kes meist ei teaks Britta ja Anna vanaisa, kes tegelikult oli vanaisa eest kõigile Bullerby lastele. Või lugusid, kuidas Lärmisepa tänava lapsed rongiga vanavanemate juurde sõitsid. Või selle sama raamatu imearmast tegelast tädi Bergi, kelle Lota arvas nii vana olevat, et ta Noa laevast pärineb. Isegi Majasokk sobib omamoodi siia loetellu. Püüdis ju temagi oma lihapallide ja kaneelirullidega, nii nagu oskas, Väikevenna eest hoolt kanda. Teinekord võib vanavanemlikku soojust leida võhivõõras inimeseski. Nii kohtasid vennad Lõvisüdamed Mattiast. Väikeste vanainimeste sarnased on ka Wiklandi joonistatud metshaldjad ja trollid. Just nii oli Astrid Lindgren selgitanud Ilon Wiklandile, kuidas neid joonistada tuleb – mõeldes väikeste vanainimeste peale, kes oma voodiserval istuvad. Erilise sooja hellusega kujutab Wikland aga hiljem raamatutes “Minu vanaema majas” ja “Pikk-pikk teekond” ka oma Haapsalu vanaema ja vanaisa.

Nüüdseks on Ilon Wikland juba ammu ise vanaema. Tal on 10 lapselast. Vähe sellest – ta on ka vanavanaema 11 lapselapselapsele! Ja milline vanavanaema – maailmakuulus ning oma muuseumiga!

6. mai – 31. august 2023

 

Anne Pikkov on sündinud 1974. aastal Tallinnas. 1994. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini erialal. Seejärel töötas reklaamibüroos ning kümme aastat Eesti Kunstiakadeemias Avatud Akadeemia juhatajana. Alates 2015. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor.

Anne Pikkov on lasteraamatuillustraator, graafiline disainer ja raamatukujundaja, Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige.

Anne Pikkovi sõnul on tema armastus teha pilte, otsida neis seoseid oma eluga, segada erinevaid tehnikaid ja materjale, tekitada uusi assotsiatsioone. Talle meeldib oma töid vürtsitada huumori ja ekspressiivse väljenduslaadiga, alati eksperimenteerida ning olla uudishimulik.

Juba lapsena meeldis Annele pilvi vaadata ja neis kihutavaid laevu ja möirgavaid tiigreid märgata. Mängu käigus näppas ta ema pesukapist valge lina ja üritas kodust kino ehitada. Või joonistas pabernukke ja kleepis neist tapeedi kokku. Või tegi gümnaasiumieas lasteajakirjadele kaastööd, illustreerides käsitöö- ja kokanduslehekülgi.

Ülikooli lõputööks otsustas ta teha kolmemõõtmelise lasteraamatu. Seejärel tulid raamatukaaned, pildid ajakirjadesse ja ajalehtedesse ning päris pildiraamatud. Siis veel näitused, kus pildid rändavad vahel väga kaugele ja toovad sõnumeid tundmatutelt vaatajatelt. Nii on pildid sillaehitajateks, aidates näha pigem sarnasusi kui erinevusi kultuuride vahel.

Muumimuuseumi näitus

MUUMID JA MERI

Iloni Imedemaal

20. mai – 25. september

Kui kallas nende taga oli silmist kadunud, tõusis mere kohale ümarik kollane täiskuu. Papa polnud veel kunagi näinud nii suurt ja üksildast kuud. Samuti polnud ta seni aru saanud, et meri võib olla nii avar ja võimas, nagu see praegu tema ees laius.

(Hatifnattide saladus, 1962)

Mingem koos muumidega seilama!

Muumid armastavad mereseiklusi ja Läänemeri on olnud Tove Janssonile (1914–2001) märkimisväärseks inspiratsiooniallikaks. Muumioru randades ja muumitegelaste vägitegudes on kuulda mere kaja. Jansson põimis mereteema paljudesse muumilugudesse.  Meri joonistab Muumioru piirjooned, täpselt nii nagu Läänemeri visandab Soome kuju.

Näitus heidab pilgu muumide loodussõbralikule elustiilile. Janssoni originaalillustratsioonidel on kujutatud muumitegelasi, kes asuvad seiklusrikkale merereisile ja naudivad piknikku kivistel kallastel. Janssoni lugudes ja illustratsioonides sätendab kaugel silmapiiril lai avameri kui alati kohalolev kaaslane, peaaegu nagu üks elus raamatutegelane.

Muumid suhtuvad loodusesse alati lugupidavalt. Muumid reisivad, söövad ja elavad keskkonnaga kooskõlas. Oma lihtsa elustiiliga hoolivad nad maast ja merest. Nagu muumid, saame me kõik oma igapäevaste valikute tegemisel loodusega arvestada. Igaüks saab anda oma panuse. Meri koosneb ju paljudest väikestest tilkadest.

Kõik kunstiteosed: ©Moomin Characters

Juubelinäitus „LAPSEPÕLVEKODU ILONI PILTIDEL“

Iloni Imedemaal
Alates 27. juunist 2020

Lapsepõlvekodu jääb saatma inimest terveks eluks. Kodu annab kindluse ja tugevuse ja söakuse hakkama saada. Ilon Wikland kujutab piltidel just selliseid kodusid. Ta  joonistas lapse lähiümbrust paljudesse väga erinevatesse  raamatutesse. Kõigis piltides aimub aga see kodu, mis Ilonil oli Eestis ja mis tema südames. Alati.

Kujundus: Tea Tammelaan ja Katrin Kaev

Tekstid: Krista Kumberg

Toimkond: Anne Suislep, Triin Reemann, Maarja Kõuts, Märt Maiste, Eve Otstavel, Peeter Saart

Fotod: Arvo Tarmula, Mihhail Naumov

Täname: Tiina ja Enno Tammer, Aidi Vallik, Einar Luik, Asta Nurmoja, Evi Süsi, Kaidi Rank, Karmen Sander, Ruth Holm, Arno Suislep, Henry Viiret, Marit Metsla, Asta Veenpere

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haapsalu linn, Kultuuriministeerium

Sissepääs muuseumipiletiga.

Loe näituse kohta lähemalt siit.

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi näitus

Iloni Imedemaal
5.02 – 28.03.2021

Iloni Imedemaa galeriis saab näha kunstiõpilaste parimaid konkursitöid.

Seitsmendat korda toimus Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkurss, millest võtsid osa 13-18-aastased kunstiõpilased.

Noortel tuli esitada üks töö vabalt valitud teemal ning vähemalt kaks illustratsiooni. Seekord anti konkursil osalejatele ülesandeks teha illustratsioonid eesti muinasjutule “Kaksteist kaarnat”.

Selgi aastal oli osalejaid üle vabariigi – Tallinnast, Tartust, Viljandist, Haapsalust, Kuressaarest, Jürist, Koselt ja Märjamaalt, kokku 24 noort.

Näitusel on väljas 17 noore parimad tööd.

Seekord oli võitjaid kaks – Marie Martine Lupp Võru kunstikoolist ja Elise Lissel Pähkel Vanalinna Hariduskolleegiumist. Mõlemale määrati preemiaks 400 eurot.

Konkursi noorim osavõtja, 13-aastane Marie Martine Lupp sai võidu tehniliselt leidlike ja kompositsiooniliselt huvitavate tööde eest. Lugu on illustratsioonidel tõlgendatud põneva nurga alt. Loo meeleolu on hästi tabatud. Oskuslikult ja osava kergusega on ta kasutanud kollaaži. Tema juhendajaks on Tiina Suumann.

17-aastane Elise Lissel Pähkel jäi žüriile silma maalitehniliste vahendite oskusliku kasutamisega. Tema illustratsioonid on väga dünaamilised. Loo kujutamisel on ta kasutanud leidlikke võtteid.

200 euro suuruse eripreemia pälvis 17-aastane Angela Lauge Kuressaare kunstikoolist, kelle töödel on žürii hinnangul hästi tabatud ilmed. Lood on edasi antud lihtsate ja täpsete vahenditega, väga hea tehnilise teostusega. Tema juhendajad on Leelo Leesi ja Boris Šestakov.

Konkursi kohta vaata lähemalt siit.

Sissepääs näitusele muuseumipiletiga.

Näitus „ILON KODUDES“

Iloni Imedemaal
5.02 – 31.12.2020

Iloni Imedemaa galeriis saab Ilon Wiklandi juubeliaasta puhul näha erakogudes leiduvat Wiklandi loomingut.

Ilon Wikland viibib omal kombel kõigis neis kodudes, kus on tema illustreeritud raamatuid ja pilte. Sellel näitusel saab vaadata kümnekonnast kodust toodud kolmekümmet nelja joonistust ja üht pisiskulptuuri – kartulilast.

Näituselt leiab pilte mitmest ajajärgust – nii illustratsioone kui vabateemalist loomingut. Haruldusteks on kolm originaalillustratsiooni „Väikevend ja Karlsson katuselt“ esmatrükile aastast 1955. Samuti on väljas pildid raamatust „Kartulilapsed“. Selle raamatu pildid on Iloni Imedemaa jaoks tähenduslikud. Kujutatakse ju kartulilaste esialgse koduna just seda maja.

Head vaatamist!

Sissepääs muuseumipiletiga.

Näitus „Minu lemmikloom“

Iloni Imedemaa käsitöökojas kuni augusti lõpuni.

Iloni Imedemaa tähistab sel aastal maailmakuulsa raamatukunstniku Ilon Wiklandi 90. sünnipäeva ning sel puhul kutsusime nii väikeseid kui ka suuri joonistama oma lemmikloomi. Kokku saabus meile u 300 joonistust. Need kõik on nüüd vaatamiseks väljas meie hoovis asuvas käsitöökojas.

Ilon Wiklandi elus on lemmikloomad olnud väga tähtsal kohal. Tema lapsepõlve südamesõbraks oli koer Tito ning hilisemas elus Rootsis koer Sammeli, keda võib kohata paljudel Wiklandi illustratsioonidel. Erinevaid loomi on Ilon tõesti joonistanud palju –  koduloomadest metsloomadeni, kõige rohkem ehk koeri ja hobuseid.

Tore on näha et ka meile saadetud töödel on palju erinevaid lemmikloomi – koertest kaelkirjakute ja krokodillideni. Tulge vaatama!

Suve lõpus valime Haapsalu Kunstikooli õpilaste abiga konkursil osalenud tööde seast välja parimad, keda ootavad toredad auhinnad.

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi parimate tööde näitus 

5.02.2020 – 1.03.2020

Iloni Imedemaa teisel korrusel.

Vaata konkursi kohta lähemalt siit.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Möödunud sajandi laste jõulukingid

3. nov. – 8. dets Iloni Imedemaal

Mänguasjade kollektsionäärist kunstiõpetaja Heli Mänd toob Iloni Imedemaale jõulukinkide näituse.

Mida ootab jõuluvanalt üks väike tüdruk? Eks ikka midagi sellist, mida tal veel ei ole, aga mida on näinud mänguasjapoe vitriinis,  sõbranna juures või reklaamis. Mõnikord toodi tõepoolest valmisnukk, sagedamini kodus tehtud keha külge kinnitatud glasuurportselanist peaga nukk. Nukkudega kodu mängimiseks oli vaja ka mööblit ja nukunõusid, needki võisid kingikotist välja ilmuda.

Poisid on ikka soovinud veerevaid, kiikuvaid, veel parem häälitsevaid ja tulesid vilgutavaid mänguasju. Sajandi algupoole olid need hobused, edasi puust, plekist, bakeliidist või plastmassist autod. Poisile sobivad kingid olid ka lauamängud, ehitusklotsid ja konstruktorid.

Juba rohkem kui sada aastat on laste kaaslaseks olnud mängukarud, olgu siis kodus tehtud või tööstuslikult toodetud, neid ja ka muid loomi tõi lastele jõuluvana. Mida kauem aega tagasi, seda olulisem kingitus oli raamat.

“Möödunud sajandi laste jõulukingid” on näitus Heli Männi kollektsiooni põhiosast. Seekordne näitus on juubelinäitus – tegemist on 100. näitusega, mille Heli Mänd oma kogude põhjal välja paneb.

Tasapisi on ta asju juurde kogunenud antiigilaatadelt, second-hand poodidest, headelt annetajatelt. Praegu on kogus üle 8000 eseme. Esialgu oli nukkude osa tunduvalt suurem kui poiste mänguasjade oma, nüüd on ta püüdnud juurde hankida just autosid ja muid masinaid, samuti lauamänge, koolitarbeid ja mänguloomi. Kõige vanemad asjad kollektsioonis on 19. sajandi lõpust pärit glasuurportselanist nukud, kõige uuemad kaasaegsed multifilmitegelastest inspireeritud tegelased.  Omaette osa suurest kollektsioonist on suveniirnukud ja suveniirloomad – ca 2500 eksemplari.

Kindlasti on igal kogul oma kultuurilooline väärtus. Mänguasjakogu peegeldab olustikku, sisustusmoodi, riietumise traditsiooni, aga ka ajalugu ja ideoloogiat laiemalt.

Vaataja saab ekspositsioonile läheneda oma kogemusest lähtudes, tavaliselt ikka hüüatusega “Selline oli minul ka!” ja liikuda siis päri- või vastuaega: laps Barbie ja Actionmani juurest kaltsutite poole, vanaema vastupidises suunas.

 

Näituse avamine toimus pühapäeval, 3. novembril kell 13.00.

Vaata ERRi kajastust näituse avamiselt siit.

Näitusega kaasneb haridusprogramm “Vana aja jõulukingid ja -mängud”.

Muinasjutulised siluetid

26.06 – 26.08 Iloni Imedemaal

Kas teadsid, et varjud võivad olla mitte ainult päris asjadel, vaid ka väljamõeldud muinasjuttudel?

Muinasjutuliste stseenide elavdamiseks kasutab Peterburi illustraator Mihkalek Päbus “siluetitehnikat”. Selle tehnikaga tehtud illustratsioonid annavad võimaluse “astuda muinasjuttu sisse”, tulla loole lähemale ja kohtuda taas klassikaliste muinasjuttude lemmikkangelastega.

Iloni Imedemaale tulevad külla Pöial-Liisi, Saabastega kass, Lumekuninganna ja teised tegelased koos oma lugudega.

Näituse avamine toimub 26. juunil kell 16.00.

26. juunist kuni 26. augustini toimub Iloni Imedemaa teisel korrusel näitus „Muinasjutulised siluetid“.

740 maja

Näitus Iloni Imedemaa käsitöökojas

Tähistame Haapsalu 740. sünnipäeva üheskoos loodud näitusega. Igaüks saab osaleda, kuni oleme saanud kokku täpselt 740 toredat maja.

Näitus jääb avatuks suve lõpuni.

Denisa Prošková illustratsioonide näitus

Neljapäeval, 18. aprillil kell 14.15 avatakse Iloni Imedemaa teisel korrusel Denisa Prošková illustratsioonide näitus.

Denisa Proškova on lõpetanud Praha Kunsti-Tööstuse Kõrgkooli raamatugraafika ja illustratsiooni erialal professor Jiří Šalamouni juures, kes tavatses oma tudengitele öelda: „Kunst ei ole elu. Elada ausalt ja mitte alla anda – see on KUNST!“  Aga ta ütles ka nii:  „Teil on üks kindel asi. See on pidev ebakindlus. Ärge kunagi pange kõike ühele kaardile ja ärge kunagi kuulake, mida teised teile ütlevad. Nemad teie arveid maksma ei hakka.“

Denisa võttis seda kuulda ja kombineerib oma tegevusalasid juba õpingute ajast saati: ta on ajakirjanik – kirjanik – illustraator. Täiskasvanutele kirjutas ta koos Jitka Rákosníkovága raamatu reisimisest ja toidust Maitselugu (Chuťopis, 2006), järgnesid följetonikogu Ärge võtke seda isiklikult (Neberte si to osobně, 2010) ja tõsisem väljaanne Õnn, ebaõnn, armastus, eestkoste (Štěstí, neštěstí, láska, pěstounství 2012). Följetonikogule ilmus järg Varastati mu käekott (Ukradli mi kabelku, 2016). Eelkõige on ta aga pühendunud lasteraamatutele, mida on üllitanud kümme.

2014. aastal kohtus ta esmakordselt ja juhuslikult Renata Mrázovága, kelle suurel toel ning koostöös paari kirjastusega ilmus lasteraamat Kus kasvab raha (Kde rostou peníze) ja selle järg Et raha teid hästi teeniks ega kusagile minema ei lendaks (Aby vám peníze dobře sloužily a nikam neuletěly, 2015). Raamatud rahast lastele on tõlgitud slovaki, bulgaaria, eesti ja hiina keelde ning autor on neid edulalt esitlenud USA tšehhi koolides Chicagos, Durhamis ja Bostonis.

2015. aastal ilmus Denisa Prošková järgmine raamat Kodu on kõige tähtsam koht maailmas (Domov je nejdůležitější místo na světě).

2019. aasta märtsis kirjutas ta koos kaasautori Renata Mrázovága ja seejärel iseseisvalt illustreeris lasteraamatu Väikese maa Suured Naised (Velké Ženy z malé země). Seda raamatut peab ta ise kõige tähelepanuväärsemaks oma senisest loomingust. Raamat tutvustab lastele ja kogu maailmale 33 Tšehhi aladelt pärit naist alates varasest keskajast kuni tänapäevani, kelle teod on elanud üle aastate ja riigipiiride. Juunis 2019 ilmub raamat Väikese maa Suured Naised ka inglise keeles.

Ajakirjanduslik jalajälg

Alates 2001. aastast töötas ajakirjas Marianne (sellel ajal kõige edukam ajakiri Tšehhis). Siin jõudis temani õpetus: Paber ei kannata kõike!

Hiljem töötas ta seitse aastat muu tegevuse kõrvalt publitsistina ajakirja Naine ja Elu (Žena a život) toimetuses (see on viimased 8 aastat kõige loetavam elustiili ajakiri Tšehhis).

Denisa Prošková armastab oma pere, reisimist, ajalugu, jõulumaiustusi, õlimaale, Galiitsia apteekrit Tivadar Csontváryt, teadmishimulisi inimesi ja Portugali.

Näitus saab teoks tänu Tšehhi Vabariigi Suursaatkonnale ja on avatud kuni 16. juunini.

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursile laekunud tööde näitus

5.02.2019 – 31.03.2019 Iloni Imedemaa teisel korrusel

Ilon Wiklandi tee kunstnikuks on eredaks tõestuseks, et töökus ja anne ületavad kõik takistused. 14-aastasena üksi Rootsi põgenenud tüdrukut julgustas kunstiga tegelema Iloni tädi. Kunstihuvi, tahe töötada ja pisut head õnne tõid Ilonile edu raamatukunstimaailmas Astrid Lindgreni illustraatorina. Ilon Wiklandi sooviks on julgustada andekaid noori Eesti kunstnikke.

Näitusel on 35 konkursil osalenud noore kunstniku tööd. Üks konkursile esitatud töö võis olla vabalt valitud teemal ja tehnikas ning vähemalt kaks illustratsiooni eesti rahvajutule “Kuningapoeg ja hall hunt”.
Konkursi võidufond on 1000 eurot ja Ilon Wiklandi litograafia. Žürii hindas klassikalist joonistusoskust ja teose isikupära. Lisaks võitjatele sai žürii poolt ära märgitud neli noort kunstnikku, kellelt on väljas kõik konkursile esitatud tööd.

VÕITJAD:

Preemia 500€ ja
Ilon Wiklandi litograafia

ANNLEEN LEESMA, 14 a
Märjamaa Muusika- ja Kunstikool, ANNE AASPÕLLU

SAARA VÄLI, 16 a
Orissaare Gümnaasium, juhendaja KATRIN VAHER

ERIPREEMIA:

METTE MARI KALJAS, 17 a
Miina Härma Gümnaasium, juhendaja märkimata

ÄRA MÄRGITUD:

ELISE MARIE OLESK, 17 a
Võru Kunstikool, juhendaja TIINA SUUMANN
ELISE LISSEL PÄHKEL, 15 a
Tallinna Kunstikool, juhendaja märkimata
ANASTASIJA BAKŠEJEVA, 10 kl
Lasnamäe Vene Gümnaasium, juhendaja JELENA ROGOVITSKAJA

Näitus
„Lõbusaid, mugavaid pühi!“

Jõulu- ja uusaastapostkaardid 1901 – 1940
Ester Kõrvitsa kogust

2.12.2018 – 27.01.2019 Iloni Imedemaa teisel korrusel

Ester Kõrvits on staažikas õpetaja, luuletaja, kunstnik ja kollektsionäär. Ta on sündinud 12. aprillil 1932 Haapsalus, kus möödus ka tema lapsepõlv ja kooliaastad. Ester nakatus kunstipisikuga juba lapsepõlves ja seda tänu Ilon Wiklandi vanaemale Julie Pääbole, kes oli algklassides tema joonistamisõpetajaks.
Ester on lõpetanud Haapsalu Pedagoogilise Kooli ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi.
Ester Kõrvitsa sulest on ilmunud luulekogud „Lihtsad salmid” „Aja setted” ja „Elutäis armastust“. Ta on koostanud hulga õnnitlus- ja jõulusalmide kogumikke ning tema akvarelle on eksponeeritud mitmel isiknäitusel Tallinnas ja Haapsalus.
Oma kõige kirglikumaks hobiks peab ta postkaartide kogumist. Tema riiulid on täis albumeid, mis sisaldavad inimeste häid soove ja ilusaid pilte sajanditagusest Eestist kuni tänapäevani välja. Postkaarte hakkas ta süstemaatiliselt koguma 1985. aastal, alustades Nõukogude ja teiste maade lillepostkaartidest. Esimesed vanad postkaardid (1901 – 1940) jõudsid temani töökaaslase ema kaudu. Kokku on Ester Kõrvitsa unikaalses kogus üle 22 000 postkaardi.

Iloni Imedemaal on väljas ligi 400 jõulu- ja uusaastapostkaarti aastatest 1901 -1940. Kaardid on jaotatud teemade kaupa: lapsed, eesti ja õnne sümboolika, päkapikud, jõuluvanad, loodus, inglid, fotopostkaardid jne. Näitusel olevad postkaardid on enamus trükitud Itaalias, Prantsusmaal, Tsaari-Venemaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Samuti on näitusel Eestis trükitud fotopostkaarte.

Luikede järv – balleti võlumaailm

Hiljuti möödus 140 aastat P. Tšaikovski balleti “Luikede järv” esietendusest Moskva Suures Teatris. Ka Rahvusooperis Estonia on seda balletti mitmel korral mängitud. Esimene lavastus loodi 1940. aastal, lavastajaks eesti ballettmeister, balletipedagoog ja tantsija Rahel Olbrei. Koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga loome spetsiaalselt Haapsalu Tšaikovski festivali ajaks kauni ülevaatenäituse “Luikede järvest” ning selle ajaloost Eestis. Väljapanekus on oma koht Teatri- ja muusikamuuseumi fondidest pärit lava- ja kostüümikavanditel ning kostüümidel. Näituse kuraatoriks on moskvalanna, paljude mainekate muusikasündmuste kunstiline juht Elizaveta Miroshnikova, kes juba pikka aega on veetnud oma suved Haapsalus. Huvi ja armastus Haapsalu ning siinse kultuurielu ja ajaloo vastu on tekitanud temas soovi luua näitus Tšaikovski loomingust. Iloni imedemaa ruumikas saal annab võimaluse luua suursugune ja hästi vaadeldav näitus, mis ühtlasi lubab ka keset näitusesaali korraldada lastele ning peredele mõeldud haridusprogramme, sündmusi, esitlusi, väikeseid tantsu õpitube, kostüümiproovimisi ning kohtumisi balletitantsijate ja teiste külalistega.

Kuraator: Elizaveta Miroshnikova

Kujundaja: Anastassia Kovõtška

Graafiline disain: Anneliis Aunapuu

Näituse avamine toimub 27. juunil kell 16.00.

Näitus jääb avatuks kuni 30. septembrini 2018.

Sissepääs Iloni Imedemaa piletiga.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Haapsalu linn, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tasapisi tasakaal, Teoteater, Eve Andre-Tuga, Irina Fjodorova, Iris balletistuudio, Darja Günter, Teater Vanemuine, Haapsalu Tšaikovski festival.

 

Näitusega kaasnevad eriprogrammid:

• Tšaikovski jälgedes. Näitusekülastus ja temaatiline ringkäik.

N 28.06 kell 12.00 vene keeles

R 29.06 kell 12.00 eesti keeles

Umbes paar tundi vältav temaatiline jalutuskäik saab alguse Iloni Imedemaal avatud uuelt näituselt „Luikede järv – balleti võlumaailm“ ning jõuab maalilist promenaadi mööda Tšaikovski pingini. Teejuhtideks tulihingelised Haapsalu austajad ning kultuuriloo tundjad – näituse kuraator Elizaveta Miroshnikova ja kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Algus Iloni Imedemaal (Kooli 5). Pilet 7 €.

 

• Balletipühapäev. Külas on baleriin Eve Andre-Tuga

P 29. juuli kell 12.00

P 12. aug. kell 12.00

Sissepääs muuseumipiletiga.

1000 üksikut kukekest

Näitus Iloni Imedemaa käsitöökojas 20. juunist – 30. augustini

„Väga üksildane kukk, maalitud maailma parima kukemaalija poolt,“ lausus Karlsson väriseva häälega. „Oo, kui ilus ja kurb see pilt on! Aga ma ei tohi nüüd nutma hakata, sest siis tõuseb palavik.“

A.Lindgren „Karlsson katuselt“

Iloni Imedemaa käsitöökojas saab näha üle poole tuhande üksiku kukekese. Tuhat tänu maailma parimatele kukemaalijatele –  lastele ja täiskasvanutele üle Eesti!