Üritused

Suveüritused 

 

16.06 13.00 (R) Kuraatorituur #1

Kuraatorituuril on võimalik tutvuda Haapsalu raekoja uute näitusega. Näitusel “Pulmas, talgutel ja kõrtsis. Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses” räägib Haapsalu raekoja teadur-kuraator muuhulgas näiteks sellest, kuidas rõivastuses kasutatud värvide järgi saab hinnata inimese elus toimuvat.KTeisel näitusel, “Rahvuslik moelava. Rahvuslikud mustrid moodsas rõivastuses” saab aga näha rahvarõivastest inspireeritud moodi 1930. aastatest kuni 2010. aastate presidendivastuvõttude kleitideni välja. Lähemalt saab tutvuda näiteks mitme Evelin Ilvese ja Signe Kivi poolt kantud kleidiga.

Osalus muuseumipiletiga 5€/4€

 

08.07 13.00-16.00 (L) Vöökirjas järjehoidja valmistamise töötuba – Wäega Wärk MTÜ (Haapsalu Kunstikoolis) 

Töötoas tikitakse koos juhendajaga juteriidele rahvavöö muster, mille tulemusel valmib kaunis järjehoidja.

Juhendaja: MTÜ Wäega Wärk, osalustasu 15€

Registreerumise tähtaeg 06.07 (kadri.laur@salm.ee)

 

15.07 (L) Kuraatorituur #2

Kuraatorituuril on võimalik tutvuda Haapsalu raekoja uute näitusega. Näitusel “Pulmas, talgutel ja kõrtsis. Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses” räägib Haapsalu raekoja teadur-kuraator muuhulgas näiteks sellest, kuidas rõivastuses kasutatud värvide järgi saab hinnata inimese elus toimuvat.KTeisel näitusel, “Rahvuslik moelava. Rahvuslikud mustrid moodsas rõivastuses” saab aga näha rahvarõivastest inspireeritud moodi 1930. aastatest kuni 2010. aastate presidendivastuvõttude kleitideni välja. Lähemalt saab tutvuda näiteks mitme Evelin Ilvese ja Signe Kivi poolt kantud kleidiga.

Osalus muuseumipiletiga 5€/4€

 

29.07 13.00-16.00 (L) Lihula lilltikandi töötuba – Lihula Lilltikandi Selts (Haapsalu Kunstikoolis) 

Töötoa osalised saavad algteadmised UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kuuluvast Lihula lilltikandist ning saavad ka ise erinevate lillede tikkimist proovida.

Juhendaja: Lihula Lilltikandi Selts, osalustasu 12€

Registreerumise tähtaeg 27.07 (kadri.laur@salm.ee)

 

11.08 (R) Kuraatorituur #3

Kuraatorituuril on võimalik tutvuda Haapsalu raekoja uute näitusega. Näitusel “Pulmas, talgutel ja kõrtsis. Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses” räägib Haapsalu raekoja teadur-kuraator muuhulgas näiteks sellest, kuidas rõivastuses kasutatud värvide järgi saab hinnata inimese elus toimuvat.KTeisel näitusel, “Rahvuslik moelava. Rahvuslikud mustrid moodsas rõivastuses” saab aga näha rahvarõivastest inspireeritud moodi 1930. aastatest kuni 2010. aastate presidendivastuvõttude kleitideni välja. Lähemalt saab tutvuda näiteks mitme Evelin Ilvese ja Signe Kivi poolt kantud kleidiga.

Osalus muuseumipiletiga 5€/4€

 

19.08 13.00-16.00 (L) Rahvuslike helmekeede valmistamise töötuba – Anu Randmaa (Haapsalu Kunstikoolis)

Töötoas osalejad saavad ülevaate rahvuslikest helmekeedest, millel uskumuse järgi olevat lisaks naise kaunistamisele ka kaitsemaagiline roll, ning iga osaleja saab ka ise omale helmekee valmistada.

Juhendaja: Anu Randmaa, osalustasu ∼13-17€, olenevalt helmekee kaalust.

Registreerumise tähtaeg 17.08 (kadri.laur@salm.ee)

 

Töötubades osalemine ainult eelregistreerimisega aadressil kadri.laur@salm.ee

Ekskursioon “Linnapeaga kuurordis”
28. novembril 15.00
Haapsalu raekojas

Kustume teid Haapsalu raekotta enneolematule ekskursioonile “Linnapeaga kuurordis”.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles viib läbi Ekskursiooni, milles räägib kuurortlinna ajaloost ja arengutest.

5 € piletid on alates 12. novembrist müügil Haapsalu raekojas N-P 11-17.
Kohtade arv on piiratud.

Publikuprogramm näitusel “1982”

Reedel, 27. aprillil toimub Haapsalu raekojas näituse “1982” publikuprogramm. Külas on agronoom Toivo Kivimäe ja kirikuõpetaja Ants Leedjärv, kes meenutavad oma elu Nõukogude Eestis.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Kodusisustuse kolmapäevad

Loengusari Haapsalu raekojas

näitusel „Kaks kodu“

Kolmel korral toimuvate kohtumiste eesmärk on tutvustada inimestele nende kodudes leiduva vanavara väärtust ning anda soovitusi, kuidas neid esemeid hoida ja säilitada. Paljudel meist on kodudes alles päranduseks saadud mööbliesemeid, raamatuid, fotosid, kunstiteoseid, lauanõusid ja muud vanavara. Kohtumisel saavad huvilised professionaalset nõu, milliseid esemeid tasuks väärtustada ja hoida, mis on huvitavad ja loovad omamoodi aegade sidet eelkäijatega. Kodusisustuse ja antiikesemete temaatika on populaarne. Loodame üritustel osalemas näha igas vanuses koduomanikke ja vanade esemete huvilisi.

Loengusarja viib läbi Viljar Vissel. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja on muuhulgas töötanud Muinsuskaitseametis ja Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut maali, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhatajana. Huvi ajaloo ja ajalooliste objektide ning interjööride vastu tähendab, et tema töö ja hobi ei oma piire, vaid on lahutamatult omavahel põimunud. Alates 2. märtsist töötab Viljar Vissel SA  Virumaa Muuseumid juhatuse liikmena.

Kõikidel kohtumistel tutvustab Viljar Vissel põgusalt loengu vormis käsitletavat teemat, millele järgneb vabamas vormis esemete vaatlemine ja osalejate küsimustele vastamine.

Kavas on kolm kohtumist:

26.02 kell 17.30 – 1. loeng: “Interjööri areng lähtuvalt komfordi vajadusest”

20.05 kell 17.30 – 2. loeng Haapsalu raekoja Facebook´i lehel otseülekandes: “Tarbeesemed meie ümber- kui lihtsaks teeb elu etikett” (Loeng järelvaadatav)

10.06 kell 17.30 – 3. loeng: “Ajastu stiilide kulgemine mööbli ja kodusisustuse kaudu”

Umbes poolteist tundi vältavad kohtumised leiavad aset Haapsalu raekojas, kus parasjagu on üleval näitus “Kaks kodu” . Teemasse sisseelamiseks on see just väga õige keskkond.

Lisainfo ja registreerumine: maarja.kouts@salm.ee

 

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital

Puitfassaadi hoidmise koolitus

L 17. märtsil 2018 kell 12.00 Jaani 2, Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ruumides (sisenemine hoovi poolt)

 

Koolitusele on oodatud ajalooliste puitmajade omanikud ja teised huvilised. Koolituse teoreetilises osas tutvustab Hiiumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Karin Kirtsi kultuuripärandi tausta ja ajalugu, uuritakse fassaadi probleeme ja fassaadikahjustusi, mida tähele panna ja kuidas ennetada. Praktilises osas tehakse värviuuringuid, katseid ja sondaaže. Koolitus lõpeb fassaadi hooldamise ja linaõlivärvi valmistamise töötoaga.

Lähem info ja registreerumine:

karin.magi@salm.ee; tel. 59196712

Koolituse hind: 10€/osaleja

Koolitus saab teoks tänu Muinsuskaitseametile, Eesti Kultuurkapitalile, Haapsalu linnale ja Euroopa kultuuripärandi aastale.

Loeng ja praktiline õpituba “Paelad ja nöörid Eesti arheoloogilises materjalis. Ülevaade ja valmistamistehnikad.”

16. aprillil kell 11.00 Haapsalus Iloni Imedemaal (Kooli 5)
Loeng tutvustab Eesti arheoloogilises materjalis leiduvaid nööre ja
paelu, nende leiukonteksti, kasutust, liike ja tehnikaid. Vaatame palju
pilte.

Praktilises tunnis saab osaleja kududa Eesti vanimat kirivööd, kiripaela
või mõnda lihtsamas tehnikast kõlapaela, eeskujuks arheoloogilised leiud.

Tihvad kiripaela jaoks on kohapeal olemas. Neil, kes soovivad kõladega kududa, tuleks kaasa võtta 14 kõla. Vajalik on vöö, mille külge saaks paelaotsa kinnitada.
Lõngad on olemas kohapeal.

Juhendaja: Jaana Ratas
Osalemistasu 20 eurot.

Registreerimine: maarja.kouts@salm.ee

Mardipäeva kontsert

Reedel, 9. nov. kell 14.00 tasub olla Ants Laikmaa muuseumis, kus on oodata mardilaupäevale kohast meeleolu. Karmoškal esineb 17-aastane Laura Mägi ja Pihkva folklooriansambel Ugrada. Tule lase ennast inspireerida õnnestavatest rahvakommetest!

Sissepääs muuseumipiletiga.

Pärast kontserti muuseumis jätkub trall kell 19.00 Risti Põhikoolis, kus tutvustatakse mardikombestikku.

Õpitoad näituse „Pronksspiraalidest vaselisteni – 1000 aastat rõivailu“ juurde

Muinas- ja keskaegsed spiraaltorudest kaunistused Eestis – esemed ja töövõtted.

Tähelepanu! Õpitubades on kohad täis! Huvi korral palume siiski endast märku anda. Võimalusel korraldame lisakursused.

Huvilised saavad kolmel laupäeval õppida valmistama erinevat liiki spiraaltorudest kaunistusi, mis võiksid anda inspiratsiooni ka tänapäevaseks loominguks.
Kursuste sisu:
* vajaminevad materjalid, nende valik ja hankimine
* võtteid spiraalide ja rõngaste keeramiseks ja tükeldamiseks
* spiraalmustrite valmistamise töövõtted ja kanga külge kinnitamise viisid

Vajaminevad materjal  ja piiratud arv tööriistu (lõngad, linane niit, traat, vardad traadi keeramiseks, üks akutrell, juveliirisaag, kruustangid, kasetoht, mõned paarid tange ja näpitsaid, õmblusnõelad) on kohapeal olemas.

Tänapäeva traat ei ole muinasaegse koostisega, st on palju kõvem ja seda tuleb töödelda tänapäevaste tööriistadega.
Alguses õpime spiraalide keeramist ja tükeldamist, nii et iluvigu ei jääks. Igaüks valmistab oma spiraalid ja rõngad ise ette.

Teemad:
1. Spiraalid kõlapaelas – 13. veebruar
Vaatame võimalusi, kuidas on spiraale kokku kootud kõlapaelaga. Seda esineb näiteks hilisrauaaegsete põllede (Põhja-eesti, Muhumaa) alaäärtes ja Siksälä kalmistult pärit keskaegsete latgalipäraste sõbade servades.
Osavõtjatel vaja kaasa võtta kõlad – 11 tk, sõbaääre kudujatel samuti vöö, mille külge saab siduda kõlapaela ühe otsa, abilõng või -nöör kõlapaela kinnitamiseks laua ja vöö külge. Peenem sukanõel.
Nuga, käärid, joonlaud või ruudupaber, kellel on olemas, siis peenema otsada traaditangid, kaks paari väiksemaid näpitsaid.
Koome u 20 cm pikkuse proovitöö.
Sõbaäär kootakse kohe kanga külge – vajalik on villase kanga tükk (proovilapiks piisab mõõtudes 20 x 30 cm, mille lühem serv on harutatud u 10 cm pikkusteks narmasteks.

2.  Pärjad ja nende tutid – 20. veebruar
Teemaks on keskaegsed latgalipärased pärjad Siksälä ja Niklusmäe kalmistu näidetel. Vaatame nende valmistamise erinevaid võtteid arheoloogilistel leidudel. Teeme pärjasabade tutte ja/või kui keegi soovib, pärjatuttide „väisemaid vendi“ –  meeste säärepaelte otsatutte. Tänapäeval on nad leidnud kasutust näiteks kotiripatsitena.
Nuga, käärid, joonlaud või ruudupaber, liimipulk, tikkimisnõel, kellel on olemas, siis peenema otsaga traaditangid.
Kasutakase lõnga ja vajadusel hobusejõhvi, sõltub mustrist. Vajalik on peenem sukanõel ja tikkimisnõel, 3 kõla, vöö kõlade kinnisidumiseks.

3. Võrgendmustrid – 27. veebruar.
Väikestest spiraalidest põimitud mustrid – pisemaid motiive põimitakse käsitsi ja suuremaid kasetohutükil. Kasutatakase kvaliteetset peenikest lõnga ja keerulisemate mustrite puhul ka  hobusejõhvi, lisaks linane abiniit.
Nuga, käärid, joonlaud või ruudupaber, kaks tikkimisnõela, kellel on olemas, siis peenema otsaga traaditangid.

Õpitubades vaatame ka palju pilte päevateemalistest arheoloogilistest leidudest.
Kursusel õpetatavad töövõtted ja mustrid on rekonstrueeritud arheoloogiliste tekstiilide väljapuhastamise, konserveerimise ja uurimise käigus, praegusel hetkel neid veel üheski õpikus ei leidu. Ülevaadet töövõtetet saab lugeda Studia Vernacula viimases numbris, mis müügil ka muuseumi letis.

Praktilistel kursustel on  grupi suuruseks maksimaalselt 15 inimest.

Kirjandust:
Riina Rammo & Jaana Ratas 2015. Ühte kadunud tehnikat taastades: spiraaltorudest kaunistused rõivastel. Studia Vernacula 6. (saab osta muuseumi letist)
http://www.arheo.ut.ee/docs/Peitleid-L6havere-linnamaelt.pdf
http://www.arheo.ut.ee/docs/siksali-I-veebi-_.pdf
http://www.arheo.ut.ee/docs/siksali-II-veebi_.pdf

Sissejuhatavasse loengusse L 6.02.2016, algusega kell 11.00 mahub u 30 inimest (sissepääs muuseumipiletiga), praktilistel kursustel on  grupi suuruseks maksimaalselt 15 inimest. Ühe kursusepäeva hind 20 EUR (sisaldab ka materjale.) Võimalik on osaled nii kõigil kolmel praktilisel kursusel kui ka ainult ühel väljavalitud korral.

Praktilised kursused on plaanitud 2016. a. veebruarikuu laupäevaedele: 13., 20., 27.02.

Huvi korral palume endast märku anda e-posti aadressil: maarja.kouts@salm.ee