Iloni Imedemaa
Avatud:
juuni – august E-P 11-18
september-mai K-P 11-17
Oleme suletud 25. detsembril 2024 ja 1. jaanuaril 2025
Kassa suletakse pool tundi enne muuseumi sulgemist.
Soeta eelmüügist soodsam pilet
Pilet:
Üksikpilet: 8 €
Pensionär: 6 €
Toetajapilet: 10 €
Perepilet: 22 €
Aastapilet perele: 100 €
Meil kehtib:
Iloni Imedemaa kassas on müügil muuseumikaardi kinkekaart.
Muuseumikaarti saab osta veebilehelt muuseumikaart.ee
Info telefonil:
Kassa: +372 5276244
Juhataja: +372 53327332
E-mail:
imedemaa@salm.ee
Aadress:
Kooli 5, 90502 Haapsalu
Iloni Imedemaa külastaja meelespea:
Ostes pileti Iloni Imedemaale, kinnitate, et olete nõus Iloni Imedemaa kodukorraga.
Iloni Imedemaal vastutavad laste eest lapsevanemad või saatjad, kes on vähemalt 16-aastased. Lapsevanemate või saatjate kohuseks on jälgida nendega kaasas olevaid lapsi.
Külastajate ja museaalide turvalisuse huvides on Iloni Imedemaale paigutatud turvakaamerad.
Iloni Imedemaa asub idüllilises väikelinnas Haapsalus, kus Ilon Wikland lapsena vanaema-vanaisa juures elas.
2004. aastal otsustas kunstnik Ilon Wikland kinkida oma raamatuillustratsioonide originaalid Eesti riigile. Sobiv paik tööde eksponeerimiseks leiti Haapsalus Läänemaa Muuseumile kuuluvas Kooli 5 hoones. 2006. a avati Ilon Wiklandi galerii. Lisaks kunstigalerii rajamisele tekkis mõte luua Haapsallu võimalikult palju aktiivset tegevust pakkuv ja lastepärane keskus. Astrid Lindgreni raamatutele illustratsioone tehes olid sageli just Haapsalu linnusevaremed, puithooned ja meri Ilonile alateadlikuks inspiratsiooniallikaks. Nii sündiski Iloni Imedemaa teemakeskus, mis avati 1. juulil 2009.a.
2014. aasta jaanuaris avati kujundaja-kuraator Tea Tammelaane käe all täielikult renoveerituna Iloni Imedemaa esimene korrus ja galerii uue näitusega “Olen alati siin. Ilon”. Uuel näitusel on senisest veelgi rohkem näha Ilon Wiklandi töid: illustratsioone, pisiplastikat, mälestusesemeid, raamatuid, tarbegraafikat jm. Näitus on pärjatud Muuseumiroti auhinnaga 2014. a parima püsiekspositsiooni eest.
Talvehooajal on avatud kolmekorruseline maja, kus on galerii, kino- ja näitustesaal, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad. Vaadata võib Karlssoni tuba, leida kõikjalt raamatutest tuttavaid tegelasi ning lihtsalt tunda end õdusalt ja veeta päev perega.
Suvel on avatud ka Imedemaa õu Mattiase maja ja Käsitöökojaga, kus paberist ja puust palju põnevat meisterdada saab. Õues saab end proovile panna täpsusviskamises Kadatiirus, karkudega käimises, kala püüdmises ja liivakastimängudes. Hoovil on avatud Kukli Mukli kiosk, kust jahutavat jäätist osta saab. Veel saab Imedemaal otsida ja märgata toreda luubimängu abil detaile, proovida erinevaid kostüüme meie mängutoas ja joonistada.
Kooli-ja lasteaiagruppidele on ettetellimisel eraldi pooleteisetunnine programm. Iloni Imedemaa vahetus läheduses on ka meri, piiskopilinnus ja mitu mõnusat vanalinnakohvikut.
Iloni Imedemaa teise korruse kinosaali 50 kohaga on võimalik ka rentida seminarideks ja üritusteks.
Ilon Wikland
Ilonist
Ilon Wikland (Maire-Ilon Pääbo) sündis 5. veebruaril 1930. a. Tartus. Iloni isa oli tsiviilinsener Max Pääbo ja ema “Pallase” lõpetanud maali- ja tekstiilikunstnik Vida Pääbo-Juse. Koolitee algas Tallinnas, kuid aastatel 1939-44 õppis Ilon Haapsalu Linna Algkoolis, sest tema vanemad läksid lahku ning tüdruk saadeti isa vanemate juurde Haapsallu. Isa jäi uue perekonnaga Tallinna, ema sõitis 1939. aastal Itaaliasse, kus asus Firenze Kuninglikus Kunstiakadeemias monumentaalkunsti õppima. Haapsalus elas Ilon oma vanavanematega väikeses puumajas Maarja Magdaleena Apostliku Õigeusu kiriku kõrval (Linda 2), kus tema vanaisa töötas. 1944. a. sügisel saatis vanaema 14-aastase Iloni koos kooliõe perega sõja jalust paadiga Rootsi, kuhu oli põgenenud ka isa pere. Tüdruk hakkas elama kunstnikust tädi juures Stockholmis. Ta õppis aastatel 1945-46 Akke Kumlieni raamatu- ja reklaamkunstikoolis, kus valmistati ette raamatukujundajaid; 1949 Stockholmi kõrgemas rakenduskunstikoolis, 1952-53 ja 1956 Signe Barthi maalikoolis. Ilon on täiendanud oma teadmisi ja oskusi ka Londonis ja Pariisis.
Ilon abiellus 1951. aastal rootslase Stig Wiklandiga – temast sai nüüd Ilon Wikland. Neil sündis 4 tütart: Helen, Birgitta, Fredrika ja Anna. Kodumaale tuli Ilon taas 1987. aastal, mil ta ei saanud Tallinnast kaugemale minna. Nii külastaski ta lapsepõlvelinna Haapsalut alles 1989. aastal. Sellest ajast alates on ta Haapsalus käinud mitmeid kordi. Praegu elab Ilon Wikland Stockholmis.
Iloni tööst
Astrid Lindgreniga kohtus Ilon Wikland kirjastuses Raben & Sjögren, kuhu ta 20-aastasena läks oma töid pakkuma. Astrid Lindgrenile meeldisid Iloni joonistused ning kirjanik andis talle kujundada oma käsikirja. Iloni mäletamist mööda oli see üks osa “Bullerby lastest”, ametlike allikate järgi on aga nende esimeseks ühiseks raamatuks 1954. a. ilmunud “Mio, mu mio”. Sellele järgnes 1955 “Väikevend ja Karlsson katuselt”, 1957 “Bullerby lapsed” jne. Algas pikaajaline koostöö ja sõprus.
1995. a. kirjutas Ilon koos Rose Lagercrantziga raamatu “Pikk, pikk teekond”, mis räägib kunstniku lapsepõlvest Haapsalus ja Rootsi pagemisest. Pildid on mõistagi kunstnikult endalt. Eesti keeles ilmus raamat 1996. 1997. a. kirjutas ja joonistas Ilon uue lasteraamatu “Sammeli, Epp ja Mina” (eesti keeles 1998), milles jutustab oma esimesest koolipäevast Tallinnas. 2005. a. valmis Ilon Wiklandil koostöös Barbro Lindgreniga lasteraamat “Minu vanaema majas” (eesti keeles 2006), mis räägib Iloni lapsepõlvest Haapsalus. 2012. a. ilmus Iloni enda kirjutatud ja illustreeritud “Kullake”.
Ilon Wikland on pälvinud oma töö eest auhindu ning tal on olnud mitmeid isikunäitusi.
Astrid Lindgrenist
Lastekirjanik Astrid Lindgren.
Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal taluniku Samuel August Ericssoni ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Rootsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia “Silmapiirilt kadunud maa”. Pärast kooli lõpetamist 1924 oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. 4. detsembril
1928. aastal asus ta sekretärina tööle “Kuninglikus Autoklubis” (“Motormännens Riksförbund”), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga.
1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Pipi lugude esimene raamat avaldati 1945. aastal. Järgneva kolme aasta jooksul nägid ilmavalgust järgmised kolm lugu. Kokku kirjutas Lindgren üksteist Pipi lugu.
9. septembril 1989 külastas lastekirjanik Astrid Lindgren ja tema raamatute illustraator, kunstnik Ilon Wikland, Haapsalut.
Valik Astrid Lindgreni kirjutatud raamatustest:
Pipi Pikksukk
Väikevend ja Karlsson katuselt
Vahtramäe Emil
Meisterdetektiiv Blomkvist
Hulkur Rasmus
Tjorven, Pootsman ja Mooses
Röövlitütar Ronja
Vennad Lõvisüdamed
Bullerby lapsed
Mio, mu Mio
Madlike
Madlike ja Jaanikingu põnn
Kaisa
Lärmisepa tänava lapsed
Lärmisepa tänava Lota
Pöialpoiss Nils Karlsson
Päevanurme